HINGAMINE ON PARIM
INDIA LUGU

     Tõepoolest, see, kes teab vanimat ja parimat, on ise vanim ja parim. Hingamine on tõesti vanim ja parim.
     Ükskord juhtus nii, et keel, silmad, kõrvad meel ja hingamine hakkasid vaidlema, kes neist on parim. Igaüks ütles:„Mina olen parim!. Mina olen parim!" Ning läksid nad kõik koos isa Pradzapati juurde ja küsisid: „ Isand, kes meist on parim?"
     Tema kostis vastu:„See teist on parim, kelle lahkumine mõjub kehale kõige halvemini."
     Keel lahkus ja jäi aastaks ära. Tagasi tulles ta küsis:„Kuidas te minuta hakkama saite?"
    „Nagu tummad, kes ei räägi, aga ometi hingavad, näevad, kuulevad ja mõtlevad."
     Ning keel tuli kehasse tagasi.
     Silmad lahkusid ja jäid aastaks ära. Tagasi tulles nad küsisid:„Kuidas te meieta hakkama saite?"
    „Nagu pimedad, kes ei näe, aga ometi hingavad, kõnelevad, kuulevad ja mõtlevad."
     Ning silmad tulid kehasse tagasi.
     Kõrvad lahkusid ja jäid aastaks ära. Tagasi tulles nad küsisid:„Kuidas te meieta hakkama saite?" „Nagu kurdid, kes ei kuule, aga ometi hingavad, kõnelevad, näevad ja mõtlevad."
     Ning kõrvad tulid kehasse tagasi.
     Meel lahkus ja jäi aastaks ära. Tagasi tulles ta küsis: „Kuidas te minuta hakkama saite?"