SÕNALIIGID

Kui õppisime tsüklit "Sõnavara", saime teada, kust näiteks on eesti keel saanud 
sõnu (on väga põlised omasõnad, on laen- ja võõrsõnad); kuidas mõne sõna 
tähendus võib laieneda (nina kehaosana ja siis laevanina); et on liht- ja liitsõnad; 
et meie keel on nii rikas võimaluste poolest end huvitavalt väljendada: paljude 
sõnade asemel saab kasutada sünonüüme (samatähenduslikke sõnu); samas 
on ka sõnu, millel on antonüümid (vastandsõnad). Alustades tsüklit "Sõnaliigid", 
huvitab meid, kas ja kuidas saab sõnavorme moodustada.

Sõnad jagunevad kahte suurde rühma:

1) muutuvad ja
2) muutumatud sõnad.

Muutuvad sõnad jagunevad omakorda kahte rühma:

1) käändsõnad, mis käänduvad 14 käändes ainsuses ja mitmuses;
2) pöördsõnad, mis pöörduvad 3 pöördes ainsuses ja 3 pöördes mitmuses.

NB! Nüüd kohe on oluline endale meelde jätta, et

1) käändsõnad käänduvad käänetes ja pöördsõnad pöörduvad pööretes;
2) käändsõnadel on 14 käänet ja pöördsõnadel 3+3 pööret.

Muutumatud sõnad ei muutu kas üldse või muutuvad vaid kolmes käändes 
(mis on see 14 käände vastu!), nii et ka neid viimaseid ei loeta muutuvateks sõnadeks.

Kuidas ära tunda, kas sõna on käänduv, pöörduv või muutumatu? Kui Sa oskad sõna 
kohta esitada õige küsimuse, siis on asi lihtne.

Inimesed (kes?) vist (- ei ole küsimust) ootasid (mida tegid?) ja (-)
ehk (-) ka (-) kartsid (mida tegid?) selle (mille?) sajandi (mille?) viimast (missugust?) päikesevarjutust (mida?).

Siin on Sul 4 muutumatut sõna — vist, ja, ehk, ka (ei vastanud mingile küsimusele)

2 pöördsõna — ootasid, kartsid (lihtmineviku mitmuse 3. pöördes)

5 käändsõna — inimesed (nimetavas käändes), selle (omastav), sajandi (omastav), 
viimast (osastav), päikesevarjutust (osastav).

Niisiis —
1) pöördsõnad on pööretes, käändsõnadel on oma käänded; muutumatud 
on muutumatud igas lauses (või muutuvad vaid 3 käändes).

2) muutumatud sõnad on tihti küsimuseta (just side- ja hüüdsõnad); 
pöördsõnadele tuleb küsimust esitades alustada alati sõnaga mida ja alati on seal 
vähemalt kaks, vahel ka 3 sõna; käändsõnade küsimused on algvormis 
(nimetavas käändes, kust käänded algavad) kes? mis? missugune? mitu? mitmes? 
(laps, maja, huvitav, viis, kümnes) ning igas järgnevas käändes on küsimus pisut 
muutunud (kelle? lapse, millel? kus? majal, missugusteks? huvitavateks, mitut? viit, 
mitmendas? kümnendas).