|
Soome lahe vesikond Soome lahe vesikonna jõed on ülemjooksul aeglase voolu ja madalate kallastega. Põhja poole liikudes on veed uuristanud endale lubjakivist aluspinda tee, mistõttu alamjooksul on langus suur ja jõesäng kitsas. Eesti jõgedest veerohkeim on Narva jõgi, mis viib Soome lahte veed kogu Peipsi vesikonnast. Ülemjooksul on Narva jõgi kuni 400 meetrit lai, saarterohke ja voolab valdavalt madalate metsaste või luhakallaste vahel. |
 |
10. Leia jõed Eesti füüsiliselt kaardilt ja kanna nimed kontuurkaardile!
9. Leia Eesti füüsiliselt kaardilt, kus asuvad ja millised on Eesti kõrgeimad joad?Tähista need kontuurkaardil!
Liivi lahe vesikond
Pärnu madaliku jõed voolavad alamjooksul üsna laias ja sügavas sängis. Keskjooksul on jõed kiirema vooluga.
Pärnu madaliku jõgedest on asendi ja tähtsuse poolest keskseim Pärnu jõgi. Vett lisavad talle Sauga, Navesti, Reiu jõgi jt. Suudme osas on Pärnu jõgi laevatatav.
Peaaegu vastuvoolu suubub Navestisse lõuna poolt tulev Halliste jõgi, mille kevadised tulvaveed ei saa seetõttu küllalt kiiresti ära voolata. Selle tagajärjel tõuseb vesi Halliste jões kuni 4 meetri võrra kõrgemale keskmisest seisust ning ujutab üle laialdase maa-ala.
11. Teine suur jõgi suubub Matsalu lahte. Uuri, milline see on, kust saab ta alguse ja millised on tema lisajõed. Iseloomusta seda jõge!
......................................................................................................................................
.......................................................................................................................................
.......................................................................................................................................
.......................................................................................................................................
12. Kanna kontuurkaardile Liivi lahe vesikonda kuuluvad suuremad jõed.
Haanja kõrgustiku jõed ei paista silma veerohkusega, kuid suure languse tõttu on need tormakad. Läänemerre jõuavad nende jõgede veed Peipsi järve ja Koiva jõe kaudu.
Piusa on Eesti suurima langusega jõgi, mille lähte ja suudme kõrgusvahe on 207,9 meetrit. Ka teised Haanja kõrgustikult algavad jõed nagu Pärlijõgi, Iskna jõgi jt langevad hoogsalt ja voolavad sageli pinnakattesse uuristunud sälkorgudes, kohati lausa kividega täidetud sängides, kust vesi on peenema moreenainese - savi, liiva ka kruusa minema uhtunud. Kevadise suurveega, eriti aga tugevate paduvihmade korral omandavad need ojad ja jõed vahutavate mägijõgede ilme.
13. Kas Lõuna-Eesti jõgedel esineb jugasid? Põhjenda, miks!
Eesti keskosas paiknevate kõrgustike ala, kust paljud jõed alguse saavad, kutsutakse Lahkme-Eestiks. Lahkme-Eesti koosneb Pandiverest, Vooremaast ja nendevahelistest aladest.
14. Millised suuremad jõed saavad alguse Lahkme-Eestist?
.......................................................................................................................................
.......................................................................................................................................