     Harilikult jaotatakse jõgi ülem-, kesk- ja alamjooksuks.
     Ülemjooksul on voolukiirus ja uuristusvõime harilikult nii tugev, et setteid ei teki.
     Keskjooksul vool aeglustub, hakkavad tekkima setted, jõeorg laieneb loogete moodustumise ja kalda uuristuse tõttu. Kobedat settematerjali kannab voolav vesi jõesängis edasi kas veeretades või hõljumina, sõltuvalt vooluhulgast ja -kiirusest. Jõe suudmealal vool seiskub ning kaasatoodud muda settib põhja.
    Jõesängis voolav vesi uuristab nii kaldaid kui ka põhja. Esimene laiendab, teine süvendab jõesängi.

* Uuri raamatutest, millist jõe kallast jõed esmajoones uuristavad? Selgita, miks!

Alamjooksul on voolu kiirus väike ning tekib hulgaliselt setteid. Setetest moodustuvate saarekeste tõttu tekib jõgede suudmesse hulk harunevaid vooluteid. Niisugust jõe suudmeala nimetatakse deltaks.

6. Tähista joonisel jõe ülemjooks, keskjooks ja alamjooks!
Iseloomusta oma kodukoha jõe ülemjooksu, keskjooksu ja alamjooksu.

Peipsi järve vesikond

     Võrtsjärve suubuvad tähtsamate jõgedena Väike Emajõgi, Õhne ja Tänassilma ja paljud teised väiksemad jõed.
     Võrtsjärvest välja voolab Suur-Emajõgi, mis suubub Peipsisse.
     Deltaalal eraldub peajõest Koosa jõgi.
     Suur-Emajõkke voolab rohkesti lisajõgesid. Kevadise tulvavee ajal ja sügiseti suurte sadude puhul toob Pedja jõgi sageli rohkem vett, kui allpoolne kitsas Emajõgi suudab vastu võtta. Suur-Emajõgi on 100 kilomeetrise pikkuse kohta väga väikese langusega, ainult 3,6 meetrit. Keskjooksul, Käreverest Kavastuni voolab jõgi kuni kilomeetri laiuses ürgorus, ülemjookusul ning suudmeosas aga laialdasel madalikul. Jõgi on kogu ulatuses laevatatav. Tartust allpool küünib sügavus kohati 11 meetrini, ainult Kärevere kohal Tartust ülalpool ei saa madala veeseisu ajal suuremad laevad suviti sõita.

Suurvee aegu ei suuda Emajõgi kogu tulvavett ära juhtida ning madalad kaldaalad jäävad laialdaselt vee alla. Eriti ulatuslik üleujutus tekib ülemjooksul Käreverest kuni Võrtsjärveni. Kogu see ala muutub siis hiigelveeväljaks, kus paistavad ainult jõekaldavallidel kasvavad puud ning põõsad. Kui suurvesi alaneb, jäävad järele rohked luhaveekogud, mis on sobiv elupaik kalamaimudele, konnadele ning paljudele veeputukatele.

7. Leia Eesti füüsiliselt kaardilt, millised suuremad jõed kuuluvad Peipsi järve-Narva jõe vesikonda? Tähista need Eesti kontuurkaardil!
........................................................................................................................................
........................................................................................................................................

8. Arutle, missugune oleks Suur-Emajõgi ja tema ümbruskond, kui jõgi oleks suurema voolukiiruse ning -langusega.