Järvi võib rühmitada vee toitainesisalduse ja elustiku järgi. Tavalisemad on kinnikasvavad järved, milles leidub rohkesti toitaineid. Haruldasemad on allikajärved ja rabajärved, mille vesi on toitainevaene ja mida on kerge looduslikust tasakaalust välja viia.
|
Toitainerikkad järved on kollaka veega. |
Toitainevaesed järved on läbipaistva veega. |
||||
| Järvedesse suubuvad ojad ja jõed toovad järve juurde rohkesti orgaanilist ainet, järved reostuvad aja jooksul ja nende kaldad hakkavad kinni kasvama. Paljud sellised järved on head kalajärved. | Järve põhja katab samblakate. Vees on vähe mineraalaineid ja orgaanilisi aineid. Sellised järved on liigivaesed ning neid on kerge looduslikust tasakaalust välja viia. | ||||
|
 Võrtsjärv |
 Nohipalu Valgjärv |
||||
|
Soostuvad järved on enamasti madalad, muda- ja taimestikurikkad. Aja jooksul kasvavad nad kinni ja muutuvad soodeks. Jäänukjärved on tekkinud mere taandumisel vanadest merelahtedest. Suurte tormidega saavad nad juurde soolast merevett, kuid aja jooksul nende vesi magestub. Järved on madalad ja roostikku täis kasvavad. |
Allikajärvede vesi on selge ning lubjarikas, sest järvedesse suubub palju allikaid. Selliste järvede elustik on liigivaene. Rabajärved ja laukad saavad sageli oma vee lume sulamisest ja sademetest, seetõttu on vesi toitainevaene. Ka taimestikku on vähe. |
|
Kõigil järvedel peab hoolitsema, et järve ümbrusest ei satuks järve mürkkemikaale, virtsa ja väetiseid, kütteõlisid. Järve kaldad ja lähim ümbrus tuleb hoida puhtana. Samuti ei tohi järvede veetaset alandada ega tõsta. Keelatud on ka reguleerimata kala- ja vähipüük ning võõraste liikide sissetoomine järvedesse. Paljudele järvedele ei mõju hästi ka mootorpaatide, skuutrite ja teiste mootorsõidukite kasutamine, mis reostavad vett ja hävitavad zooplanktonit ja kalamaime. | ||
 Järv Karula kõrgustikult |
|
||||
 Mullutu suurlaht |
 Endla järv |
