Saarte ja laidude loomastik on mandri elustikust liigivaesem. Meresaarte ja rannikute tuntumad asukad on veelinnud, kes pesitsevad ja toituvad rannaaladel. Rikkalik on ka roostike ja põõsastike elustik.

3. Leia, millised linnuliigid pesitsevad laidudel!
    Koosta ühe linnu kohta pikem uurimistöö. Materjali otsi raamatutest ja Internetist.

luik1.jpg (69631 bytes)

4. Miks on Lääne-Eesti rannad, laiud, lahed jne merelindude meelispaigaks?
.................................................................................................................................................
.................................................................................................................................................
.................................................................................................................................................
5. Millised linnuliigid on iseloomulikud rannikuroostikele?
.................................................................................................................................................
.................................................................................................................................................
6. Too näiteid, millised on roostikualadel elavate lindude kohastumused eluks sellises ümbruses!   
..................................................................................................................................................
...................................................................................................................................................
..................................................................................................................................................

   Kehtib ka seaduspärasus, et mida suurem ja metsasem on saar, seda rikkalikum on selle elustik.    

    Näitena võib tuua Vormsi saare, mille loomastik ei erine üldiselt Lääne-Eesti muude alade loomastikust. Vormsi metsade suurim asukas on põder, arvukalt on esindatud ka metssiga ja metskits. Tavalised on rebane, hall- ja valgejänes, orav jt. Vormsist väiksematel saartel Kihnul ja  Ruhnul elavad halljänesed, siilid, hiired ja rotid.
    Pisemad saared ja laiud on loomastiku poolest palju vaesemad. Suuremad loomad satuvad sinna talvel jääteega ja võivad kevadel jää sulades jääda saarele merevangi.

7. Uuri, millised imetajad on olemas Eesti mandriosas, kuid puuduvad meie suurematel saartel!
.............................................................................
.............................................................................
..............................................................................
..............................................................................

uss.jpg (60448 bytes)

Põhjenda, miks neid loomi seal ei esine!
....................................................................................................................................................
......................................................................................................................................................
.....................................................................................................................................................
8. Milliste loomade hulka tuleb saartel piirata ja miks?
....................................................................................................................................................
......................................................................................................................................................
.....................................................................................................................................................