Läänemere rannik on viimaste aastatuhandete vältel pidevalt tõusnud. Nii on merest kerkinud järjest uusi alasid, mis järkjärgult on kattunud taimestikuga.
   Kuna Läänemere saared ja laiud on erineva vanusega, muudab see saared väga väärtuslikuks "laboratooriumiks" maastike kujunemise ja arengu uurimisel. Esimesed taimed jõuavad rannale seemnete ja lahtirebenenud tükikestena merelainete ja tuule abil, neile järgnevad lindude ning inimestega levivad liigid.   

roostarand.jpg (29406 bytes)
Liivasel rannaribal on tavaliseks taimeks liiv-vareskaer.

     Läänemere rannikualadel ja saartel võime märgata pinna tõustes nii mullastiku kui ka taimestiku vertikaalset muutumist.
    Mereveest ajutiselt veel üleujutataval rannaalal kasvavad soolataluvad taimed - rannikas ja tuderluga. Niisugune ala ümbritseb kitsama või laiema vööndina paljusid saari ning rannikut, mitmed laiud kuuluvad aga üleni sellesse vööndisse.
    Merevee mõjust kõrgemale jääb vöönd, kus merevee mõju järjest nõrgeneb. Merest jäänud endistel adruvallidel, klibul ja liivikutel kasvavad rand-teeleht, randaster, randmalts, koirohi, merikapsas, punane-aruhein, vareskaer ja merihumur.
     Tähtis osa rannikutaimestiku kujundamisel on merelindude tegevusel. Näiteks kajakad, kes kasutavad peamiselt taimset toitu, kannavad rannikule ja laidudele erinevate taimede seemneid. Nii kasvavad laidudel mitmesugused umbrohutaimed - vesihein, hiirekõrv aga ka ristikuliigid, harilik hiirehernes, humal-lutsern, valge mesikas, harilik nõiahammas jt.
    Merelinnud on ka marjataimede ja põõsaste levitajad - kibuvitsaliigid, mets-õunapuu, mage sõstar, paakspuu, türnpuu, pihlakas, lodjapuu, põldmurakas on laidudel kasvama hakanud tänu merelindude toodud seemnetele.Põõsad ja madalad puud - kadakas, kibuvitsad, türnpuu ja pihlakas - kasvavad kõrgemates kohtades, kuhu merelainete ja kõrgvee otsene mõju ei ulatu.
     rannik5.jpg (216381 bytes)
     Rannaniidud ja kadastikud on rikkaliku ja huvitava taimkattega. Siin kasvavad mitmesugused kõrrelised ja tarnad. Palju on värvikirevaid õistaimi - valgete ja kollaste õitega madarad, angerpist, verev kurereha, mitmesugused kellukad, härgheinad, mitmed ristikuliigid, koldrohi jt. Kivistel ja mullavaestel paikadel leidub kuivalembeseid taimi nagu nõmm-liivatee ja kukeharjad. Niitudel kasvab ka haruldasi taimeliike nagu näiteks orhideed, robirohud jt.

    Rannikualade kujunemisel on tähtis ka inimtegevus. Inimesed toovad endaga kaasa uusi inimkaaslejaid taimeliike, nad hävitavad ehitustegevuse ja karjatamisega teatud taimeliike, kuid samal ajal on inimese tegevus kujundanud ka palju huvitavaid taimekooslusi, mis häviksid inimese vahelesegamiseta. Need on loopealsed kadastikud, mis lammasteta võsastuksid ja puisniidud, mis vajavad pidevat niitmist.