|
Mererannik kui elukeskkond Läänemeri ja selle rannik on elukeskkonnaks paljudele taime- ja loomaliikidele.Kui sul pole võimalik mereelustikuga tutvuda koha peal, siis kasuta taime- ja loomaliikide tundmaõppimiseks kindlasti raamatuid või Internetis leiduvaid õppematerjale: Eesti taimed: http://SunSITE.EENet.ee/taimed/ Eesti selgroogsed: http://www.sunsite.ee/loomad/ Lülijalgsed: http://www.zbi.ee/satikad/welcome.extra.htm |
|
|
Merelahtede sügavamas osas leidub taimedest peamiselt vetikaid. Kõige valgusevaesemates paikades kasvavad punavetikad ja pruunvetikad, madalamas vees aga rohevetikad. Vetikad hangivad vett ja toitaineid kogu keha pinnaga. Merepõhi on neile vajalik vaid kinnitumiskohana, kuigi nad on suutelised kinnituma ka näiteks kividele, kaljudele, teistele taimedele, poidele, isegi vette visatud kilekott võib rohevetikatega üleni kattuda. Meres leidub ka vabalt hõljuvaid sinikuid. |
| Tuntumad rohevetikad meres on ...................................................................... Tuntumad punavetikad on ................................................................................. Tuntumad pruunvetikad on ................................................................................ |
| Peale vetikate kasvab rannikuvetes rohkesti õistaimi.
Eesti merelahtede madalas vees võib sageli kohata vesikuuski, mitmeid penikeeli ja teisi veetaimi. Omapärane on mitmete madalate magestuvate siselahtede taimestik. Merevee ja magevee pideva segunemise tõttu on lahtede soolsus langenud. |
|
| Läänemere loomastik pole väga rikkalik. Mõnikord toovad tormid rannavette läbipaistvaid millimallikaid, kelle puudutamine võib kaasa tuua kõrvetuse. Millimallikad eelistavad soolasemat vett ja elavad avamerel. Läänemere vetes elab arvukalt mitmesuguseid vähikesi, kellest toituvad sealsed kalaliigid. 1. Millised on Läänemere tähtsamad kalaliigid? ................................................................................................................................... .................................................................................................................................. 2. Millised kalad on muutunud meie vetes haruldaseks?Miks? .................................................................................................................................. .................................................................................................................................. Limuseid ei ela meie randadel kuigi palju: enamasti võib leida rannale heidetud südakarpide, rannakarpide, uurikkarpide ja lamekarpide kodasid. Kõik need limused on saartevahelises madalmeres toituvate sukelpartide peamised toiduobjektid. Läänemeres, Eesti rannikuvetes elab kaks hülgeliiki - hallhüljes ja viigerhüljes. Hülged toituvad räimest ja konkureerivad nii Läänemere kaluritega. Varasematel aegadel käisid randlased talvel püüdmas hülgeid, kes laidudel ja jääpankadel poegisid. Hüljeste arvukuse vähenemise põhjuseks on ka kalade arvukuse vähenemine ja mere saastumine. |
