Vormsi on Eesti suuruselt neljas saar,  tasandikulise pinnamoega ja metsarikas. Vormsil on järved ja ojad, tasandikke tükeldavad kõrgendikud, metsamassiivide vahele kiilunud põllumaad, laialdased rannaniidud ja kadakaväljad, tuulised rannad ning vaiksed lahesopid. Vormsi juurde kuulub üle 40 väikese saare, millest suurem osa paikneb saare kirde- ja lõunarannikul.

     Kihnu asub Riia lahe kirdeosas üsna mandri lähedal. Kihnu ja mandri vahemaa on umbes 10 km. Külmadel talvedel on Kihnu ja mandri vahel jäätee.
     Hoolimata väikesest territooriumist on Kihnu maastikuliselt mitmekesine, kuigi põhiliselt tasandikuline ala. Siin on metsi, põlde, puisniite, liivikuid, puuduvad aga tõelised mäed, sood ja rabad ning ulatuslikumad siseveekogud. Kihnus on valitsevate läänetuulte mõjul tekkinud liivaluited, näiteks Linaküla Liivamägi tõuseb kuni 8 meetrit üle merepinna. Huvitavad on ka rändrahnud, mida võime kohata nii rannikualadel kui ka sisemaal.

      Ruhnu asub Kihnust 65 km edelas. Ruhnu on ovaalse kujuga ning maastikuliselt jaguneb saar kahte ossa. Idaosa on liivane, kus loode-kagu suunas kulgeb rida omavahel paralleelseid liivaluiteid. Luidete suurim kõrgus merepinnast on üle 21 meetri. Luidete vahele koguneb sademetevesi, sest äravool puudub. Suurim siseveekogu on Haubjerre soo, suurvee ajal tekib siin järv. Leidub ka väiksemaid soid. Need on samblasood, kus leidub väikesi rabalappe. Ruhnu lääneosas asuvad niidud, põllud, karjamaad.

     Suur-Pakri ja Väike-Pakri on omavahel ühendatud tammiga. Ent need väikesed saared on suletud. Suur-Pakri põhjapoolses osas võib kõndida, ilma et oleks karta õhkulendamist, ent lõunapoolne osa ei ole veel lõhkekehadest puhas. Geoloogide jaoks on aga saarekesed väga huvipakkuvad.