Läänemeri
Läänemeri on
ainulaadne veekogu, mida iseloomustab hulk kordumatuid, ainult temale omaseid jooni.
Läänemere pikkus põhja-lõuna suunas on üle 1500 km,
lääne-ida suunas umbes 650 km. Mere keskmine sügavus on 55 m.
Läänemeri on sisemeri, mida eraldavad Atlandi ookeanist kitsad
Taani väinad. Tänu kitsale ühendusele Maailmamerega pole vesi Läänemeres nii soolane
kui Atlandi ookeanis. Läänemere vee soolsust kujundavad veevahetus Taani väinade
kaudu ja magevee juurdevool jõgedest. Nii on Läänemeri on maailma suurim riimveeline
veekogu.
1. Uuri ENEKEsest, mis on riimvesi!
riimvesi -
.....................................................................................................................
........................................................................................................................................
2. Millises Läänemere osas on vesi kõige magedam?
........................................................................................................................................
........................................................................................................................................
Läänemeri jaguneb Eesti ranniku lähedal kolmeks suureks laheks: kõige põhjapoolsem
osa on Botnia laht ehk Põhjalaht, ida poole jääb Soome laht
ning lõunasse Liivi laht ehk Riia laht.
Talvel jäätuvad Botnia, Soome ja Riia laht peaaegu üleni,
jäävaba on vaid Läänemere keskosa.
Lääne-Eesti saarestiku ja Mandri-Eesti vahelist
rannikulähedast mere osa kutsutakse Väinamereks, sest seal on palju
saari ja väinu. |
 |
Väin on kitsas
veeala, mis ühendab omavahel mere või järve osi ja lahutab mandri osi.
3. Nimeta Läänemere tuntumaid lahtesid ning leia
need kaardil.
4. Nimeta Läänemeres asuvaid väinu ja näita neid kaardilt.
5. Uuri ja leia Läänemere kaardilt, millised tähtsamad laevateed Läänemerd läbivad!
Et Eestimaa on saarterikas, ei vaevu
enamik eestlasi huvi tundma, kui palju meil saari üldse on. Erinevate allikate alusel
kõigub Eesti saarte arv 728 ja 1593 vahel.
Täpselt pole ka kokku lepitud, mida tuleks nimetada saareks,
mida laiuks ja mida eelsaareks (rahud, karid jne).
6. Otsi teatmeteostest, mis on saar, mis on laid ja mis on rahu. Leia igaühe kohta
Eesti kaardilt mõned näited.
Saar
.........................................................................................................................
...................................................................................................................................
Näit.
..........................................................................................................................
...................................................................................................................................
Laid
..........................................................................................................................
...................................................................................................................................
Näit.
..........................................................................................................................
Rahu
.........................................................................................................................
....................................................................................................................................
Näit.
........................................................................................................................... |