Maa kerkimise tulemusena on Eesti rannikuvetes palju saari.
    Lääne-Eesti saared on paese aluspõhjaga madalad tasandikud, mille keskmine kõrgus on 15 m üle merepinna.

     Saaremaa esimesed osad kerkisid Balti Jääpaisjärvest umbes 10,5 tuhat aastat
tagasi, seega palju hiljem kui suurem osa mandrist. Kerkimine jätkub ka käesoleval ajal: umbes 2…3 mm aastas. Kõrgeimad pangad Saaremaal on Mustjala ehk Panga, Ninase, Pulli, Üügu ja Kaugatuma pank.
      Igal pool  võib saarel näha endisi rannavalle ja muid rannamoodustisi, mis näitavad, kuidas meri on järk-järgult taandunud.  

     Jääajal oli Muhu saare kohal kuni 2 km paksune jääkilp. Muhu saar hakkas merest välja paistma umbes 8000 aastat tagasi. Siis hakkas veest paistma saare kõige kõrgem punkt, Sepamägi.
    Saart ümbritsevad väikesed laiud: Papilaid, Kesselaid, Viirelaid, Võilaid, Suurlaid ja Kõinastu laid. Nõmmküla ja Üügu moodustasid hiljem omaette saared.
    Maapind kerkib Muhus jätkuvalt ja see tähendab, et Muhu saar saab merelt maad juurde ja kasvab pisitasa suuremaks. Muhu põhjarannikul asub Üügu pank, mis on 6 meetrit kõrge ja 300 meetrit pikk.Tupenurme pank asub praegu merest mitme kilomeetri kaugusel, aga kunagi oli ka see mere kallas.

     Hiiumaa kujunemine algas enam kui 10 000 aastat tagasi, kui üle veepinna kerkisid Kõpu poolsaare kõrgeimad osad. Hiiumaa keskosa muutus maismaaks umbes 5000 aastat tagasi ja on praeguseni soine ala. Maapind kerkib Hiiumaal üle 3 mm aastas.
     Hiiumaa ja ühtlasi ka Lääne-Eesti kõrgeim koht on Tornimägi (68 m). Kõpu poolsaarel leidub kõrgeid mandrijää servakuhjatisi ja luiteahelikke.
      Hiiumaa vahetus läheduses on meri madal ning kariderohke, tuntuim on saarest loodes paiknev Hiiumadal. 5 meetri sügavusjoon on rannast kõikjal enamasti mitme kilomeetri kaugusel. Hiiumaa ümbruses on rohkesti laide ning ajuti vee kohale kerkivaid rahusid, kokku 200 ringis. Tegemist on maatõusu tõttu madalast merest kerkivate saarekestega. Laidude kõrguse alusel otsustada ka nende vanuse ja arenguastme üle.

      Vormsi saare vanemad ja ühtlasi ka kõrgemad osad tõusid üle merepinna ligikaudu kolm tuhat aastat tagasi. Juba siis, kui lained periooditi veel üle saare käisid, algas seal taimkatte kujunemine ja mulla tekke.     

     Saare pindala suurenemine võib viia Vormsi saare liitumiseni mandriga või teise saarega - tekib poolsaar, mille kaelaosast meri tormidega veel mitmeid aegu läbi murrab. Selline on olnud Noarootsi ja Virtsu poolsaare saatus. Kui maapinna kerkimine veel aastatuhandeteks samasugusteks jääb, muutub ka Vormsi poolsaareks.
     Võib oletada, et suuremate saarte liitumiseks mandriga kulub aastatuhandeid. Kahe tuhande aasta pärast võib aga mandrilt jalgsi isegi Hiiumaale minna.     

3000.jpg (53236 bytes)
Praeguse Eesti ala u. 3000 a. pärast

10. Milline Eesti suurimatest saartest kerkis üle merepinna esimesena ja milline viimasena?
..............................................................................................................................................