8 000 aastat tagasi, kui tolleaegse Eesti territooriumi kõrgeimas paigus leidus juba inimese jälgi, lainetas Lääne-Eestis veel meri.
Ka 4 000 aastat hiljem, kui osa Saaremaast, Hiiumaast ja Muhust oli juba mere alt vabanenud, oli Haapsalu ümbrus - Noarootsi ja Vormsi ühes laia rannikuribaga - veel 5-8 meetri sügavuselt vee all.
Umbes 2 000 aastat tagasi võisid Lääne-Eestil olla tänapäeva kontuurid. Siiski ulatus meri kohati veel sügavale mandrisse, Matsalu laht oli praegusest suurem. Haapsalu lahe asemel oli lai väin, mis eraldas Noarootsi saarestikku (koosnes mitmest väikesest saarest) mandrist.
|
|
Maa kerkimine muudab ranniku piirjooni. Selle tulemusena kerkib merest esile uusi saari ja rahusid. Mitmed endised saared on liitunud suure maaga. Maatõusuga on merest Lääne-Eestis eraldunud rohkesti madalaid, aegamisi kinnikasvavaid rannajärvi. Lahed muutuvad järk-järgult rannajärvedeks, mille magevette toovad soolast vett ainult suuremad meretõusud. 5. Leia kaardilt maapinna tõusmise tõttu tekkinud rannajärvi. |
6. Endised rannajärved on näiteks: .............................................................................
..........................................................................................................................................
Lääne-Eesti rannikualadel võime kohata palju mere tegevuse jälgi.
Lääne-Eestis on laialdaselt levinud meresetted ning mere loodud pinnavormid nagu rannavallid, pangad jne, leidub ka rannikuluiteid, omapäraseid rahkjast paest kõrgendikke ning mere poolt ümber kujundatud jääaegseid kuhjatisi.
Tähtis rannikut kujundav tegur on ka meri.
Kui meri raevutsema hakkab, võib ta ranna kiiresti tundmatuseni ümber vormida, ühest kohast setteid kaasa võtta, et need teisal maha panna.
| Kõrge ründevee korral rajutormidega paiskuvad vastu rannakaljusid suured lained, mis murravad rannikupangast lahti kivilahmakaid. Lained võivad ka setteid kaugele maismaale kanda, kuhjates seal veeristest, liivast ja kruusast rannavalle, mida tavaline lainetus ei suuda hiljem purustada. Rannikut kujundab ümber ka kevadeti kaldale kuhjuv ajujää, mis lihvib kaldakivimeid. |
|
Rannikut ilmestavad ka jääajast jäänud suured kivid rannikul ehk rändrahnud. Rändrahnud koosnevad peamiselt graniidist, mida Eesti aladel ei paljandu.
7. Kust pärinevad meie rändrahnud? ....................................................................
8. Millised on meie kolm kõrgeimat rändrahnu ja kus nad asuvad?
....................................................................................................................................
....................................................................................................................................
....................................................................................................................................