| Eesti rannikualad on kujunenud selliseks nagu praegu väga pika aja jooksul. Ranniku kujunemises on oma osa mänginud jääaeg, maapinna kerkimine ja mere tegevus. Rannik ei püsi muutumatuna. Samad tegurid, mis ranniku tekkeloos oma osa on mänginud, toimivad ikka veel, muutes rannaalade ilmet. Need muutused ei ole kiired ja muutuvad märgatavaks aastasadade jooksul. Miljon aastat tagasi mattis Eesti ala enda alla suur, peamiselt loodest kagu poole nihkuv mandrijää. Alles jää taganedes, umbes 12 000 aasta eest, kui maa vabanes jää tohutu surve alt, hakkas maapind tõusma ja sellest ajast kestab rannikualadel pidev kerkimine. 1. Mis on maa kerkimise põhjused Põhja-Eestis? .................................................................................................. .................................................................................................. |
 |
Maa ei kerki kõikjal Eestis ühtlase kiirusega. Põhja-Eesti pankranniku juures on kerkimise kiiruseks mõõdetud 2-3 mm aastas, Pärnu lahe ääres aga kerkib maapind 1 mm aastas.
Nii on aastatuhandete jooksul tekkinud Põhja-Eesti paekallas ehk klint, mida võib jälgida kogu põhjaranniku ulatuses.
2. Millised pinnavormid annavad tunnistust sellest, et maapinna kerkimine Eestis kestab juba väga pikka aega?
.........................................................................................................................................
.........................................................................................................................................
Märgi need ka Eesti kontuurkaardile!
............................................................................................................................................
............................................................................................................................................
Oletatakse, et Põhja-Eesti paekallas hakkas kujunema juba enne jääaega. Tollal polnud olemas Läänemerd tänapäevasel kujul. Läänemere põhjapoolne osa koos seda ümbritsevate maadega kujutas endast maismaad. Eesti ümbrus oli merepinnast märksa kõrgemal kui praegu. Seda näitavad mitmel pool avastatud sügavale aluspõhjakivimitesse lõikunud vanad orud, mis tänapäeval on täitunud nooremate setetega. Orgude põhi asub kümneid meetreid allpool praegust merepinda. Suur osa nimetatud vanadest orgudest on loode- või põhjasuunalised (näit. Vääna, Pirita, Purtse jt.) ning näib, et kunagi nendes voolanud jõed suubusid harudena mingisse suuremasse idast läände voolanud jõkke. Selle jõe org pidi olema praeguse Soome lahe kohal. Et meie aluspõhja kihid on lõuna suunas pisut kaldu, uuristas jõgi esmajoones oma lõunakallast, muutes selle järsuks astanguks. Hiljem, jääajal ründasid ja lõhkusid seda järsakut korduvad mandrijää massid, pärast mandrijää taganemist aga hakkasid seda kujundama mere lained.
Eesti põhjarannikut liigestavad lääne- ja keskosas paljud poolsaared, saared ja lahed, idas on rannik enam-vähem sirge.
4. Leia Eesti füüsiliselt kaardilt järgmised lahed! Tähista need kontuurkaardil.
Paldiski laht, Lahepera laht, Lohusalu laht, Kakumäe laht, Kopli laht, Tallinna laht, Muuga laht, Ihasalu laht, Kaberneeme laht, Kolga laht, Hara laht, Eru laht, Käsmu laht, Kunda laht, Narva laht, Haapsalu laht, Keibu laht, Matsalu laht, Kassari laht, Pärnu laht, Reigi laht, Paope laht, Kihelkonna laht, Tagalaht