    Pandivere kõrgustik erineb muust Eestimaast üsna tugevalt kliima poolest. Kevad saabub siia hiljem, sügis varem. Ka külmavaba periood on Eestis kõige lühem, koguni 50 päeva võrra lühem kui rannikul. Sademete hulk ja lumikatte veevarud on suuremad kui mujal Põhja-Eestis. Sellised kliima iseärasused tingib kõrgus - kliima Pandivere kõrgustikul sarnaneb Haanja kõrgustiku omaga Lõuna-Eestis.
     Pandivere kõrgustikus leidub rohkesti karstilehtreid ja pragusid paeses aluspõhjas - Pandivere on Eesti suurim karstiala. Karstilehtrite kaudu imbub lumesulamisvesi kevadeti otse põhjaveevööndini.
     Pandivere kõrgustiku keskosas alalised jõed ja ojad puuduvad. Sellel alal toimub intensiivne sademevee imbumine pinnasesse, pinnasekihte läbides puhastumine ja mineraliseerumine ning põhjavee kogunemine kõrgustiku alla. Pandivere kõrgustiku keskosa on Eesti suurim mageveevarude täiendaja.
     Kõrgustiku keskosa ümbritseb ringina allikate vöönd, kus paiknevad Eesti suurimad ja veerikkaimad allikad. Põhjavesi tungib allikatesse surve mõjul. Mitmetest allikatest saavad alguse tähtsad Eesti jõed.

4. Miks on Pandivere kõrgustik veereostuse suhtes eriti tundlik?
..................................................................................................................................
..................................................................................................................................

5. Uuri Eesti füüsilist kaarti. Loetle jõgesid, mis saavad alguse Pandivere kõrgustiku äärealadelt! ..........................................................................................................
...............................................................................................................................

6. Jutusta, milline on Pandivere kõrgustiku tähtsus Eestile?