Kuidas tekkisid Eesti pinnavormid?

    Viimane jääaeg on jätnud oma jäljed meie maastikule mitmesuguste pinnavormide näol.
      Vooremaale annavad ilme loode-kagu-suunalised piklikud seljakud - voored. Loodest kagusse peale tungiv mandrijää kuhjas tasandikule piklikud, veidi leivapätse meenutavad kõrgendikud, mis koosnevad peamiselt moreenist - s.t. paekivi ja teiste kivimite tükkidest, savist ja vähesel määral liivast.Voorte vahele jäävad metsatukad, järved, soised niidud ja sood.

    Voorte keskmine pikkus on 2-5 kilomeetrit, suhteline kõrgus 25 meetrit. Kõrgeim voor on Laiuse voor, mis on ümbritsevast maastikust 59 meetrit kõrgem.     
     Vooresid paikneb ka mujal Eestimaal, kuid neid vähem ja nad pole nii esinduslikud.

1. Märgi kaardile liustikujää liikumise suund!