Metsad ei püsi muutumatuna, nad on kasvavad ja arenevad kooslused.
Metsas toimub puuliikide vahel pidev konkurents. Kuusk vallutab paremad kasvukohad, jättes männile ja kasele kehvemad mullad. Võitlus toimub ka sama liiki puude vahel. Teiste puude varju jäävad puud on kidura kasvuga või kuivavad hoopis.
Aja jooksul vahetavad ühed puuliigid välja teised, kuni lõpuks tekib metsakooslus, mis on sellele paikkonnale kõige optimaalsem. Niisugune kooslus võib ilma inimese vahelesegamiseta püsida muutumatuna väga pikka aega. Näiteks leidub Järvseljal mitmesaja-aastaseid metsi, mida hoitakse inimtegevusest puutumatuna. Niisuguste metsad sarnanevad ilmelt ürgmetsaga.
| Aeg-ajalt uuenevad metsatulekahjude tõttu ka sellised kooslused. Pärast metsapõlemist võivad ellu jääda vaid mõningad vanemad männid, mida tule eest kaitseb paks korp. Järgmiste aastakümnetega hakkab põlendikule tungima uus elu. Kased ja lepad uuenevad kändudest ja tuule toodud seemnetest, haavad juurevõsudest. Põlendikul hakkab kasvama noor lehtpuumets. Lehtpuude varjus tekivad soodsad elutingimused ka kuusetaimedele. Aja jooksul jõuavad kuused lehtpuudele kasvus järele ja tõrjuvad need välja. Taastub endine kuusik. |
|
Nii, nagu toimub metsa taastumine metsatulekahju järel, uueneb mets ka lageraie korral. Selleks, et taastuks kiiremini raiemets, istutatakse raiesmikule noori puukoolis kasvatatud kuuski või mände.
Mets vajab pidevat hooldusraiet. Kahju võivad tekitada pakane, põud, tormituuled ja sademed.
Külmakahjustused. Talvepakane põhjustab puutüvedel külmalõhesid, mis kinnikasvamisel moodustavad pikki kiiljaid moodustisi. Külmalõhede all kannatavad kõvad lehtpuud: saar, tamm. Kevadine hiliskülm kahjustab puude ja põõsaste õisi.
Kuumakahjustused. Väikesed puutõusmed võivad liigse päikesekuuma tõttu hukkuda. Põua ajal võivad taimed ilma veeta jääda ja kuivada.
Tuulekahjustused. Torm võim puid murda või koos juurtega ümber lükata. Tuulemurre all kannatavad need puud, mille juured on tugevalt maas, tuuleheite all aga maapinnalähedase juurestikuga puud: kuusk, haab. Tuulekahjustuste vähendamiseks ei tohi metsa liiga hõredaks raiuda.
Kahju toob ka inimene oma mõtlematu tegevusega: metsapõlengute, puude vigastamise, saastamise ja valede metsakasvatusvõtetega.
Loomastikust teevad kahju imetajad - põdrad ja jänesed kes närivad puude koort ja noorte puude võrseid ning putukad - kooreüraskid ja männikärsakad.
8. Milliste loomade tegevus toob metsale kasu?
.....................................................................................................................................
.....................................................................................................................................
Tänapäeval väärtustatakse metsa ka kui looduskeskkonda, mille ülesanne on pakkuda liikidele elupaiku; vältida või leevendada tuule, müra või tule levikut; takistada mullaerosiooni ja rusuvoolude tekkimist; hoida õhu koostise tasakaalu. või puid?
................................................................................................................................
.................................................................................................................................
9. Uuri, kus sinu kodukohas leidub kaitse alla võetud metsi, puude rühmi