Põhja-Eesti ja saarte aluspõhjakivimiks on paekivi. Paepealsed mullad ehk loomullad on tekkinud seal, kus setteid pole või jääb selle kihi paksus alla 30 cm.
     Väga õhukesed paepealsed mullad, mida on lihtne harida, sobisid hästi juba Eesti muinaspõllumehele. Arvatavasti alustas algne maaharija mitu tuhat aastat tagasi maade parandamist kivide koristamisega, nagu näitavad muistsete põldude äärsed kivihunnikud.
     Aastatuhandeid kestnud koristamise tulemusena on põldude kivisus oluliselt vähenenud, kuid peenkivisus ( rähk, veeris ja klibu) ei kahane. Põhjus on võimsates traktorites, mis aluspõhjast pidevalt uusi kive ja rähka lahti murravad ja pinnale toovad. Loomullas on rohkesti paekivist pärinevat rähka (teravakandilistest osadest koosnev kivirusu), seetõttu on neid raske harida.     
     Põhja-Eestile ja Saaremaale on iseloomulikud rähkmullad. 

     Kesk-Eesti muldade hulgas kõige on tavalisemad liivsavimullad.
     Liivsavimulla viljakuse tagavad suur huumusesisaldus ja soodne struktuur - mullas leidub piisavalt savi ja liiva ning seetõttu on mullas parasjagu vett õhku ja toitaineid.      
     Kesk-Eestile on tüüpilised liivsavimullad ja turvasmullad. 

     Suure osa Eesti haritavast maast moodustavad savimullad, mis on niisked ja õhuvaesed ning vajavad pidevat kuivendamist. Savimullal kohtame palju kaasikuid ja haavikuid, aga ka kuusikuid.
    Niisketel aladel, kus põhjavesi asub maapinna lähedal moodustab mullas peamise osa turbakiht.Sellised turvasmullad on toitainevaesed.
     Lääne-Eesti madalikule on iseloomulikud savimullad ja turvasmullad.   

     Lõuna-Eesti aluspõhjakivimiks on liivakivi ja moreen.
     Sealsed liivmullad on õhurikkad ja kuivad - vesi nõrgub mullast kiiresti läbi ja uhub mullast välja mineraalaineid. Mullad on selgelt kihistunud horisontideks, mis on iseloomulik leetmuldadele. Liivmullal kasvavad peamiselt männikud.
     Põllumaaks sobivad paremini Lõuna-Eesti saviliivmullad, mis suurema savisisalduse tõttu on niiskemad ja toitainerikkamad. 
     Lõuna-Eestile on iseloomulikud liivmullad ja saviliivmullad.

5. Täida tabel!

6. Mis on tinginud Eesti muldade mitmekesisuse?
...........................................................................................
...........................................................................................
...........................................................................................

7. Missugune on muld Sinu kodukohas ?
...................................................................

8. Jutusta, kuidas on omavahel seotud muld ja sel kasvavad taimed?

liivsavimuld

turvasmuld

saviliivmuld

liivmuld