Mulla tekkes ja muutumises on oluline osa lähtekivimi koostisel , elusorganismidel, ilmastikul ja inimtegevusel.

    Suurema osa mullast (90%) moodustab mulla mineraalne osa, mis koosneb kruusast, liivast ja savist. Põhja-Eestis sisaldab muld palju lubjakivi tükikesi, sest siinne aluspõhi koosneb valdavalt paest. Lõuna-Eesti mullad on kujunenud jääajast jäänud liivarikkal moreenil või liivakivil. Seetõttu on siinsed mullad liivarikkad ja vähem kivised.

    Mulla moodustumises on tähtis osa elusolenditel. Mullatekke protsessis on oluline kõdu kogunemine. Igal aastal variseb vanas metsas lehtedena, okstena ja muul viisil suurel hulgal surnud orgaanilist ainet.
     Paraja niiskuse ja temperatuuri juures algab aga kõdukihis vilgas elutegevus. Kõdus leiavad toitu mitmesugused seened, bakterid ja vetikad ja nende abil muutub kõdu huumuseks, mis sisaldab taimede kasvamiseks vajalikke toitaineid. 
    Vihmausside ja putukavastsete püstloodse "kündmise" tulemusel segatakse pindmine viljakas huumuskiht sügavamate mineraalsete kihtidega.

2. Too näiteid sulle tuntud mullas elavatest organismidest! .............................................................................................................................................
.............................................................................................................................................
    Jutusta, kuidas osalevad nad mulla tekkes?

    Huumushapete mõjul hakkavad lagunema ka mullas leiduvad teised mineraalid. Nad uhutakse koos vihmaveega mulla sügavamatesse kihtidesse või mullast välja. Seda nimetatakse mulla leetumiseks.
     Mulla leetumine on kestnud aastatuhandeid. Leetekihi muld happeline ja mineraalidevaene, sealt on välja uhutud taimedele vajalikud toitained.
    Osa mullast väljauhutud ainetest ( näiteks raud jt.), settivad sügavamates mullakihtides, mida nimetatakse sisseuhtekihtideks. Rauarikkuse tõttu võib muld seal muutuda roostepruuniks. 

    Muld ei püsi muutumatuna, vaid muutub inimtegevuse käigus. Muld on tekkinud väga pika aja jooksul ja seepärast tuleb viljakat mulda hoida. Põlispõllud sisaldavad endas paljude inimpõlvede töö ja hoole. See on nende saagikuse viinud tänapäevasele tasemele.

3. Too näiteid, kuidas mõjutab põllupidamine mulla teket!
.............................................................................................................................................
..............................................................................................................................................
..............................................................................................................................................

     Mulda tuleb kaitsta hävitamise ja saastamise eest.
     Mulda võib tabada nn. väsimus, mis avaldub selles, et kultuurtaimede saak väheneb, kui seda taime pikka aega samas kohas kasvatada. Kui taimed on ära kasutanud mullas leiduvad toitained, tuleb mulda väetada, andes mullale mineraalväetisi ja sõnnikut või kasvatades seal liblikõielisi taimi, mille juurestikul elavad mügarbakterid on võimelised siduma õhulämmastikku.
    Mulla väsimust põhjustab ka kahjulike ühendite kuhjumine mulda. Näiteks keemiliste putukatõrjevahendite kasutamisel mulda sattunud mürkide ladestumisel võivad hukkuda ka mullatekkes osalevad mullaorganismid. Samuti mõjub kahjulikult üleväetamine.
     Muld võib hävineda ka valede põlluharimisvõtete või künklikul maastikul tehtud metsaraie tulemusel. Hoolega tuleb jälgida, et ei tekiks pinnase ärauhtumist vooluvete poolt.