1. Iseloomusta, mis on niit.
.............................................................................................................................................
.............................................................................................................................................
............................................................................................................................................

     Kõige ürgsemad looduslikud niidud on lamminiidud ja luhad jõgede ja järvede ääres ning rannaniidud ja rannakarjamaad mererannikul. Iga-aastased üleujutused ei võimalda siin puude kasvamist.

Rannakarjamaade ilme on kujundanud merelinnud ja kariloomad, kes väetavad neid oma väljaheidetega ja ajuti karjamaadele tungiv meri, mis toob kaasa mereadru.      Rannakarjamaid on kasutatud juba karjakasvatuse leviku algaegadest Eestis. Sajandeid kestnud loomade tallamine ja taimede valikuline söömine on kujundanud rannaniitudest pisut teistsuguse taimkattega rannakarjamaad.     Luhaniite on karja- ja heinamaadena ulatuslikult kasutatud paaril viimasel sajandil.

Rannaniit

Aruniidud ehk arud on tekkinud kunagiste arumetsade asemele, aga ka  sööti jäänud põldudele ja põlendikele.

Kunagised hõredate lehtpuutukkadega metsaheinamaad moodustavad puisniidud.     Puisniidud on arvatavasti vanimad inimtegevuse mõjul tekkinud taimekooslused. Arvatakse, et puisniitude laialdasem levik algas pärast vikati kasutuselevõttu 8000-9000 aastat tagasi, kui esimeste inimasulate ümber hakati puid raiuma, heina varuma ja karjatama.     Heinategu puisniidul nõuab rohkesti käsitsitööd. Masinaajastul kaotasid puisniidud oma tähtsuse heinamaana ja hakkasid võsastuma. Tänapäeval säilitatakse niitmise teel haruldasemaid puisniite.

Puisniit

Põhja- ja Lääne-Eesti õhukestel paepealsetel muldadel laiuvad loopealsed ehk alvarid.

Suuremad puud peale kadaka ja sarapuu siin kasvada ei saa. Rohkesti kasvab siinsetel niitudel kuivust taluvaid taimi: nõmm-liivateed, kukeharja, humal-lutserni. Loopealseid kadastikke hoiavad võsastumast lambad.      Enamik meie loopealseid on  inimmõjul kujunenud kunagiste loometsade asemele. Loopealsed olid esimesed alad, kus kujunes välja viljakasvatamine. Alepõllud kurnati aga kiiresti välja ja põllud jäid sööti. Nii kujunes aja jooksul õhukesele ja väheviljakale mullakihile looniit.