|
Elutingimused jões
Elutingimused jõgedes erinevad järvede ja mere elutingimustest. Jõed on voolava veega veekogud ja seetõttu peavad jõgede asukad olema vee pideva liikumisega kohanenud. Jõgede taimestik oleneb vee voolukiirusest. Kiirevoolulistes ja kärestikulistes paikades leidub vähe põhjale kinnitunud taimi. Jõe voolu aeglustudes muutub jõgede sootides (vanad umbekasvanud jõekäärud, mis saavad rohkesti uut vett vaid üleujutuste kaudu) ja suudmeala deltas ka taimestik rikkalikumaks. Siin suudavad kasvada ka taimed, mis eelistavad seisvat vett.
1. Too näiteid jõgede taimestikust! ........................................................................................................................................ ........................................................................................................................................ ........................................................................................................................................ ........................................................................................................................................
Jõetaimede levikut soodustab voolav vesi. Suurvesi rebib lahti taimetükikesi ja -risoome, mis kanduvad allavoolu ja hakkavad kaldale sattudes idanema. Seetõttu on ühe jõgikonna jõgedes enamasti palju sarnaseid liike. Ühest jõgikonnast teise levivad veetaimed veeloomade ja lindude abil, kes kannavad oma soolestikus kaasa peamiselt veetaimede seemneid.
Veeelustik on jõgedes rikkalik. Jõgede kallastel elab mitmesuguseid poolveelise eluviisiga imetajaid ja veelinde. Tuntumad neist on kobras, ondatra, vesirott ja saarmas.
Vooluvetes elab rohkesti kalu. Kalade jaoks on jõed rändeteedeks kudemispaikadesse järvedes ja jõesootides. Enamik kaladest eelistab vaiksema veega jõekääre ja hauakohti. Kiiret ja kärestikulist voolu vajavad forellid ja vikerforellid. |
 saarmas
|
2. Milliste imetajate tegevus mõjutab jõgede veerežiimi ja kuidas? ......................................................................................................................................... ......................................................................................................................................... ......................................................................................................................................... ......................................................................................................................................... 3. Millised imetajad sõltuvad jõgede kalavarudest?................................................. 4. Uuri, millised veelinnud pesitsevad jõgede kallastel. ......................................................................................................................................... ........................................................................................................................................ ......................................................................................................................................... ......................................................................................................................................... 5. Uuri, milliste kalade kudemisränne toimub jõgedes kevadeti. ........................................................................................................................................ ........................................................................................................................................ 6. Milliste kalade ränne toimub jõgedes sügiseti? ........................................................................................................................................ ........................................................................................................................................
Jõed ja jõgede kaldad on ka paljude teiste loomade elupaigaks. Loetle neid! kahepaiksed: ............................................................................................................... limused:......................................................................................................................... lülijalgsed: ..................................................................................................................... |