Et lihtsustada kaardi lugemist, on kaartidel samajoonte vahelised alad värvitud erinevate värvitoonidega. Värvuste tähendust näitab meile kõrguste ja sügavuste skaala kaardi legendis.
2. Joonisel näed samakõrgusjoonte abil kujutatud küngast ja ning samasügavusjoonte abil kujutatud 2 nõgu. Koosta kõrguste ja sügavuste skaala ja värvi joonis selle järgi!
Selleks, et teada, kui kõrge on
kõrgendik tegelikult, peame teadma tema absoluutset kõrgust. Absoluutne kõrgus on
maapinna kõrgus merepinna suhtes.
Absoluutne kõrgus on kõrguste kujutamiseks valitud
seetõttu, et nii saame võrrelda kõiki kõrgustikke, olenemata nende asukohast. Kuna
maailmameri moodustab ühtse terviku, siis on kõikide ookeanide ja merede pind ühesuguse
kõrgusega. Seda kõrgust tähistatakse 0-kõrgusena.
Suuri, enam-vähem tasase pinnamoega
maa-alasid nimetatakse madalikeks.
Laialdasi ümbrusest kõrgemaid lauskmaa osi, millel
harilikult leidub väiksemaid pinnavorme nimetatakse kõrgustikeks.
Kõrgustikud ja tasandikud on pinnavormid, mis
moodustavad Eestile iseloomuliku pinnamoe ehk reljeefi.
3. Uuri Eesti füüsilist kaarti
!
(Kasuta Eesti Atlast!)
a) Millised on meie suuremad madalikud ja kõrgustikud?
Eesti suuremad madalikud
on:................................................................................
.....................................................................................................................................
Eesti suuremad kõrgustikud on:
.............................................................................
.....................................................................................................................................
b) Järjesta Eesti tähtsamad kõrgustikud kõrguse järgi. Leia ka iga kõrgustiku kõrgeim tipp, tema absoluutne ning suhteline kõrgus. (Kasuta vajadusel ka teatmeteoseid!)
| kõrgustik | kõrgeima tipu nimi | absoluutne kõrgus (m) | suhteline kõrgus (m) |
| . | . | . | . |
| . | . | . | . |
| . | . | . | . |
| . | . | . | . |