TÖÖRAAMAT ÕPETAJALE

SÕNAVARA

2 etteütlust, 1-2 lühemat tööd, 1 ümberjutustus.

Välja prinditud lehtede alumisse valgesse ossa või harjutuste vihikusse võiks aeg-ajalt koos õpilastega kirjutada kas käsitlusel olevat teemat puudutavaid termineid või ükskõik missuguseid enamtarvitatavaid võõrsõnu koos sõnaseletustega. See aitab meelde jätta õigekirja ja sõnade tähendusi. Iga uue teema pealkirja alla on õpetaja töö hõlbustamiseks mõned näited alati antud.

Leksika ehk sõnavara

Leksikoloogia ehk sõnavaraõpetus

Grammatika ehk keeleõpetus; keeleteadus

Alfabeet ehk tähestik

Klusiilid ehk sulghäälikud (g,b,d,k,p,t)

Konsonant ehk kaashäälik

Vokaal ehk täishäälik

Daatum ehk kuupäev

inglise keeles date, saksa keeles das Datum

Hiljem on samad sõnad antud pisut põhjalikumalt.

Omasõnad. Laensõnad.

1.- 10. Vastata võiks märksõnade, mitte täislausetega. (Märksõnade kirjutamine võtab vähem aega, mõtteid mahub rohkem joonele ning ühine suuline vestlus kohe kooli algul on kindlasti meeldivam kui õigete korralike täislausete nuputamine.)
2.Näiteks raske haigus, õnnetus, loomade juures üleskasvamine vms.

4.Enne Jaan Krossi romaani "Paigallend" ei kasutanud ilmselt keegi seda sõna. Arvutispetsialistid paluvad ilmselt veel kaua aega, et keelemehed leiaksid võõrkeelseile väljendeile meiekeelseid vasteid.
5.Sõnavara võib olla arvuliselt ligilähedane (sõltub ikka inimesest endast), kuid ilmselt on suuresti erinev nende sõnavalik.
6.Tõsiselt või ka naljaga pooleks võib arvata, et näitleja ja teatris aastaid koristajatööd tegev
teatrifänn on oma sõnavaralt sarnased. Ükski amet ei riku meest.
7.Kuni 12. sajandini tulnud laene peetakse vanemateks laenudeks ja need on slaavi, balti (läti, leedu) ja germaani laenud. 13.sajandil, pärast meie maa vallutamist sakslaste poolt, algas uuemate laenude kasutuselevõtt. Tulid saksa, siis rootsi, vene ja teiste keelte laenud, aga ka prantsuse, ladina, kreeka, soome ja tänasel päeval laenud eriti inglise keelest. Kõige enam on eesti keel saanud laensõnu alamsaksa keelest.
8.Kopikas, aga põhjendatud võib saada ka näiteks sõnade kamber, oinas, plika (sest nüüd on ju beibed), laut, ämber jt väiksem kasutamine kui aastakümneid tagasi.
9.A-rühmas on vanemad laenud. Ehk on sõnaga põld või raha hea põhjendada. Nimelt on ka
korratud eelmise teksti laene.
10.Inglise keelest, sest meie maailm avanes kõige enam sellekeelsesse keskkonda. Ja muidugi arvuti. Sõnu: diskett, meil, bitt, faks, trend, luuser, vipid (very important persons)______________________________________________________________

_____________________________________________________________________



Võõrsõnad

1.balloon, dessant, graafika, _______________________________________________

_____________________________________________________________________

2. film, seif (tulekindel rahakapp), profid, sampus, saakal, tsello, zoopark (loomaaed), zest

(käeliigutus), ___________________________________________________________

3.komisjon, oksjon, tsempion, limonaad, mannekeen, mandariin, hipodroom, inventuur, ____

______________________________________________________________________

4.pasteet, kauboi, orkester, nahaalne, konkreetne, operett, talisman,_________________

Harjutus 1

Väga hea on lasta õpilastel kirjutada võõrsõnadega (eriti nende 35-ga 113-st, mis ainekavas on ette nähtud põhikooli lõpuks omandada ning mis on ka siin enam käsitlemist leidnud) suhteliselt lühikesi lauseid. Näiteks kas iseseisvalt kodus või väikeste töödena klassis mitmes rühmas, kui sõnad on esitähtedeta tahvlil. Kui õpilastel on raske õiget kirjutamist omandada,ei peaks nad kirjutama kohe töölehtedele, vaid võiksid lünki täita 1) töölehtede paljundustele, 2) oma harjutuste vihikusse või 3) lisalehtedele. Põhiline, et töölehed saaksid väga õigesti ja korralikult täidetud, nii et nende järgi oleks hea õppida (nii õigekirja kui ka tähendusi).

A.Detsember, büroo, batsill, detail, dirigent, bänd; brosüür, ballett, perroon, gloobus, diivan, bukett; barjäär, karjäär, paraad, parkett, garaaz, boiler.
B.Buldog, detektiiv, bakter, barett, tunnel, bridz, komöödia; teemant, giid, kokakoola, paragrahv, kokteil, binokkel, bande; bambus, kroon, troon, gramm, kramm, grupp, (trupp - rühm teatri või tsirkuse esinejaid), polster.
C.Banaan, turniir, kross, pross, tross, gross (12 tosinat), gripp, tripp, grafiti; direktor, delfiin, kirurg, tenor, pagar, beez, dialoog, delegaat, diagonaal; gorilla, pasteet, gepard, pall, tall (mis?), tall (kes?), ball, kitarr, kassett.
D.Garderoob, dziinid, preemia, botaanika, telegraaf, trikoo, pank, tank, bankett, bensiin; daam, krahv, toll, koll, beebi, krill, drill, grill (röstimine), (prill - kõnekeeles prillid), guass, golf; bassein, piljard, komisjon, dollar, blond, diktor, bandiit, terrass, draakon, dzuudo.
E.

Lauseid

1.Rõõmustati geniaalse lahenduse üle.
2.Kultuurne käitumine on alati meeldiv.
3.Erinevatel ainetel on kas tahke, vedel või gaasiline olek.
4.See küsimus puudutab teda personaalselt.
5.Vaatasine huviga keraamilisi lauanõusid.
6.Ole palun teistest erinevate inimeste suhtes tolerantne!
7.Hinded on kõik positiivsed.
8.Joonis oli tehtud väga detailselt.
9.Inimkond on alati hukka mõistnud türanliku ja barbaarse käitumise.
10.Neidude seas tekitas suurt elevust galantne noormees.
11.Rasket küsimust ei lahenda primitiivse lähenemisega.
12.Moenäitusel lummas ka esinejate graatsiline kõndimine.
13.Totaalne segadus tõi kaasa palju hirmu ja ahastust.
14.Rasketel hetkedel vajame eriti delikaatset suhtumist.
15.Konrkeetset ülesannet on kergem lahendada
16.A. Kriitiline olukord nõuab kiiret tegutsemist.

B. Palun ära suhtu teistesse pidevalt kriitiliselt.

17.Töö tuleb teha kindlasti kollektiivselt.

A.Geniaalne - üliandekas, väga võimekas

Türanlik - julm, jõhker, teistega mittearvestav

Barbaarne - harimatu, metsik, toores, ebainimlik

Gaasiline - vastand tahkele, vedelale; näiteks aine, olek

Kultuurne - haritud inimesele omane, teda iseloomustav

Tolerantne - salliv, leplik, erinevusi lubav

Delikaatne - teist väga arvestav, taktitundeline

Galantne - üliviisakas, kavalerlik

Keraamiline - savist tehtud (vaas, kauss)

Positiivne - tulemuslik, jaatav, hea (tulemus)

Detailne - üksikasjaline, väga täpne

Primitiivne - lihtne, algeline, lihtsustatud

Graatsiline - nõtke, õrn, armas liigutus

Kollektiivne - ühine, kõikidesse töötajatesse puuutuv

Personaalne - isikusse puutuv, isiklik, isikuline

Kriitiline - 1) arvustav; 2) ohtlik, otsustav (hetk)

Konkreetne - reaalselt olemas; täpne, kindlapiiriline

Totaalne - kõiki ja kõike puudutav, üldine, täielik

Ehk on parem ühise arutelu järel (sõnaraamatud annavad õpilase tarvis ilmselt liigkeerukaid
vastuseid) anda neile paljunduslehed vastustega, mida saab harjutuste vihikusse kleepida.

B.Diplomaat, draama, baleriin, kabuur, distsipliin, geim, kanister, telegramm, palsam, katastroof; kanuu, dress, kress, diplom, gangster, grafiti, kalor, kolleeg, pagas; kapriis, diftong, koloonia, gasell, keiser, geiser, tragöödia, grimass, kastrul, dziip.
C.

I Kandidaat, karakter, büroo, kolonn, prozektor; pedagoog, kapuuts, pidzaama, koolibri, prominent, palkon; kindral, klõmdi!, tsekk, panter, pingviin, brigaad.

II Komöödia, demokraatia, kongress, probleem, terrass, piljard, puljong, kompass; bänd, barett, grafiti, geenius, geim, brosüür, patsient, palsam; bukett, parkett, duett, kassett, ballett, bankett, brikett, tualett.

III Kissell, boiler, brikett, daatum, president, garaaz, kitarr, kabinet, kotlet, pankrot, personal,
taburet; konkurent, botikud, barjäär, brosüür, dokument, karussell, konkreetne, paragrahv,
pidzaama, prozektor, türanlik, diplomaat; traagiline, barbaarne, defitsiit, diagramm, grammatika, delegaat, distsipliin, grammofon, kandidaat, konsultatsioon, karikatuur, tragöödia.

H III -es on jälle need 35 ainekavas nõutud võõrsõna + diplomaat.

Harjutus 2

A 10, 6, 8, 9, 2, 12, 1, 13, 14, 15, 3, 4, 11, 7, 5

B 13, 14, 6, 7, 15, 9, 11, 10, 2, 12, 1, 3, 4, 5, 8


Harjutus 3

A A dirigent; B buldog, detektiiv, giid; C direktor, delfiin, kirurg, tenor, pagar, delegaat, gorilla, gepard, tall (ute); D daam, krahv, beebi, diktor, bandiit, draakon (kokku19)

B beez, blond

C B kokakoola, kokteil; C banaan, pasteet, (bambusevõrsed eksootilistes toitudes?).

Harjutus 4

Ball - pidu, pall - mängu-, spordiese; buss - sõiduk, puss - nuga; boi - liftipoiss, jooksupoiss,
poi-meremärk, mardikas; geiser - kuumaveeallikas, keiser - valitseja; bass - madal meeshääl,
pass-dokument; gramm - raskusühik, kramm - kriimustus; duss - kümblusseade, tuss -kirjutusvedelik, pidulik marss; baar - väike restoran, paar - kaks, kahekesi.

Harjutus 6

H Võimalikke vastuseid: probleem, prodekaan, produkt, professor, profiil, prognoos, programm, progress, prohvet, projekt, proloog, promill (üks tuhandik osa), promootor (elukutseliste sportlaste võistluste korraldaja), propeller, prozektor, prostituut, protees, protest, protokoll, protseduur, protsess, provints

Pärast harjutust 6 võiks olla etteütlus. Et iga klass vajab erineva raskusastmega tekste, pole etteütlusi antud valmiskujul, vaid võimaliku algmaterjalina(vt 6.kl 1tsükli kontrolltööde all etteütlus nr 1).


Harjutus 7

Baar - 1) rõhuühik, 2) lõikemehhanism, 3) väike restoran; baat - Tai rahaühik; bagatell - pisiasi, tühiasi; muusikas lühike, kerge muusikapala; dändi - keigar, moenarr; duell - kahevõitlus; dialekt - murre; gnoom - 1) kääbuslik mäe-,maavaim, 2) mõttetera, - salm; gnoomik, u - mõttesalmide looja; graatis - tasuta, hinnata, muidu; grogi - (poksivõistlustel) uimaseks löödud, uimane; gross - 12 tosinat

TÖÖ SÕNARAAMATUTEGA.

Liht-ja liitsõnad

Lamp: laua-, seina-, põranda-, öö-, koridori-, tasku-, päevavalgustus-, ___________

________________________________________________________________


Kell: käe-, tasku-, laua-, seina-, ukse-, kooli-, auto-, kiriku-, torni-, päikese-, elektron-, patarei-, liiva-, karu-, kure-, aisa-, ______________________________________________

_________________________________________________________________

Mees: mere-, maa-, linna-, küla-, metsa-, noor-, vana-, väike-, kala-, jahi-, piima-, äri-, ehitus-, posti-, kella-, turva-, võidu-, suitsu-, napsi-, viina-, naiste-, naise-, isa-, pere-, poiss-, au-, abi-, jõu-, nalja-, seltsi-, raha-, ____________________________________________

_______________________________________________________________

Enam kui kaheosalisi liitsõnu: aastapäevapidustused, abitööjõud, ajalehekuulutus, ehitushooaeg, elektrihabemeajamismasin, hulgimüügihind, hällipäevalaps=sünnipäevalaps, iseloomujoon, jahihooaeg, juurviljaaed, kalamehesõlm, kalatöötlemisettevõte, kalavastuvõtupunkt, karusnahatöökoda, lapsepõlvekodu, poolehoiuavaldus, sõjaväekohustus, tööpakkumiskuulutus, veespordibaas, _____________________

________________________________________________________________

TÖÖ SÕNARAAMATUTEGA.

Mitmetähenduslikud sõnad

Rohi (taimed; ravimid); lina (taimed; voodilina); laud (mööbliese; materjal); pea (kehaosa; naelapea);
keel (kehaosa; pillikeel); suu (kehaosa; kotisuu); leht (puul; paberileht); pirn (puuvili; elektripirn); kiri (
tähed; kirjalik pöördumine); aed (tara; haritud maa); nina (kehaosa; paadinina); jalg (kehaosa; toolijalg)

TÖÖ SÕNARAAMATUTEGA.

Asta Õim. Sünonüümi sõnastik. Tln. 1991

Asta Õim. Antonüümi sõnastik. Tln. 1995

Asta Õim. Fraseoloogiasõnaraamat. Tln. 1993

Eesti kirjakeele seletussõnaraamat

Sünonüümid

Harjutus 1

1.poiss - mehehakatis, mehepoolik, noorsand, kaaslane, nublu, naga, nolk, kolge, tsura

(murdes), poisinaks, ________________________________________________

2.tüdruk - tütarlaps, klassiõde, plika, plikatirts, plikanähvits, preili, neiu, naisehakatis, noor

daam, noorik, ______________________________________________________

3.salk - rühm, grupp, punt, trobikond, seltskond, kamp, jõuk, bande, hulk, osa, gäng, ___

4.hele - valge, ere, valguseküllane, kirgas, särav, kiirgav, pimestav, silmipimestav, _________

5.lai - suur, avar, ruumikas, mahukas, hiiglasuur, määratu, ääretu, lõpmatu, lahmakas,

lohmakas, kottis, ____________________________________________________

6.töötama - tegutsema, tegelema, askeldama, ametis olema, töös olema, rahmeldama,

rabelema, mässama, välja mõtlema lahendusi, rähklema, rassima, ______________

__________________________________________________________________

7.nutma - pirisema, tönnima, töinama, ulguma, virisema, pisaraid poetama, tihkuma, pillima,

nuuksuma, vesistama, kurbus tuleb silmist välja, ______________________________

___________________________________________________________________

8.valesti - ebaõigesti, mitteõigesti, vigaselt, vääralt, vääriti, ekslikult, viltu, pahupidi, tagurpidi,

mööda, halvasti, pahasti, ____________________________________________



Harjutus 2

1.Algklassitüdruk tihkus enda õppeklassis; pisike kooliõde . . . oma õppekabinetis;

________________________________________________________________

2.Pisike plika tönnis oma klassis; jne.

Harjutus 3

1.tuba koristama, korda tegema, asju korda panema, ________________________

2.lahendas veatult, vigadeta, laitmatult, ____________________________________

3.mets on paks, ligipääsmatu, padrikuline, _________________________________

4.ta oli upsakas, nipsakas, kõrk, ülbe, ninakas, ennasttäis, üleolev, egoistlik, tähtis, __

5.jooksis ruttu, kähku, rutuliselt, väledasti, nobedalt, kärmelt, vilkalt, tuhatnelja, ______

__________________________________________________________________

6.kiiresti tormama, lippama, punuma, traavima, jalgu selga võtma, putku panema, ____

___________________________________________________________________

7) kauge maja, ehitis, elamu, elumaja, kõrghoone, suvila, loss, palee, hurtsik, hütt, onn,

osmik, _____________________________________________________________

8) käega osutama, viitama, juhatama, tähelepanu juhtima, suunama, demonstreerima,

lehvitama, __________________________________________________________

9) meeldiv isik, isiksus, kaaslane, tuttav, elanik, naaber, ________________________

10) tule kohe, silmapilk, otsekohe, paugupealt, kiiresti, ruttu, nüüd, _________________

11) tige taplus, kaklemine, lööming, võitlemine, rusikaproov, heitlus, ________________

12) see on kuum, kõrvetav, liiga soe, tuline, lämmatav, __________________________


Harjutus 4

1.elati peost suhu - vaeselt, väga tagasihoidlikult, kitsastes tingimustes
2.puru silma ajama - valetama, petma, luiskama
3.nelja silma all - kahekesi, isekeskis, kaks eraldi
4.pikka nina näitama - narrima, alt vedama
5.oma käe peal - iseseisvalt, teiste abita
6.jalga laskma - ära jooksma, putku panema
7.kätel kandma - väga hoidma, hellitama
8.ninapidi vedama - petma, valetama
9.keelt peksma - taga rääkima, klatsima
10.kibe käsi - osav töös, tugev mingil alal
11.hundipassi saama - vallandatud, lahti lastud
12.ei mahu pähe - ei usu, ei taha uskuda, ei saa aru

Missugused kaks fraseologismi on sarnased?

Lisamaterjal püsiväljenditele

Harjutus 5

A

1.käsi hõõruma - headmeelt tundma
2.käe-jala juures - lähedal, kergesti kättesaadav
3.jalge alla tallama - hoolimatult käituma
4.jalule seadma - korrastama, korda seadma
5.peavalu tegema - muret, probleeme tekitama
6.pead tööle panema - välja mõtlema, nuputama
7.vesi tuleb silma - nutt tuleb peale; liigutab
8.hoidma nagu silmatera - väga hoidma, hoolitsema
9.poole suuga lubama - midagi vastumeelselt lubama
10.kõrva taha panema - meelde jätma
11.hammas ei hakka peale - ei oska, pole jõukohane
12.mett moka peale määrima - meelitama
13.valge vares - teistest erinev
14.kops läheb üle maksa - suur vihahetk
15.läbi lillede - ettevaatlikult mõistma andma

B

1) ajusid tööle panema, 2) ei ole kuiva kohta hamba all, 3) hari läheb punaseks, 4) tolmu jalgadelt pühkima, 5) juuksed tõusevad peas püsti, 6) karvupidi kokku minema, 7) keel kuivab, 8) keeletu olema, 9) kõrvad ajavad pilli, 10) käsi külge panema, 11) leiba luusse laskma, 12) lõugu lõksutama, 13) suud lukus hoidma, 14) nahka panema, 15) suured ninad.



Antonüümid

Harjutus 1

C

Rahulik - rahutu, unine - unetu, karvane - karvatu, õnnelik - õnnetu, häbelik - häbematu,
jõuline - jõuetu,isukas - isutu, ilmekas - ilmetu, oodatud - ootamatu, ohtlik - ohtutu, piiratud - piiramatu, sõltuv - sõltumatu, võimalik - võimatu, vigane - veatu, painduv - paindumatu, taktitundeline - taktitundetu.

D

E

F

G

TÖID KORDAMISEKS(neid on võimalik saada 6. klassi 1. tsükli kontrolltööde alt, tähistatud   tähtedega A ja B)

Võõrsõnade õigekiri, sõnade mitmetähenduslikkus, sünonüümid ja antonüümid.

Numbrid sulgudes näitavad võimalike punktide arvu; maksimum 30.



Termin

Leksika - sõnavara, s.o. kõik keeles leiduvad sõnad.

Leksikoloogia - sõnavaraõpetus; keeleteaduse haru, mis käsitleb sõnavara ja selle arenemist. L. uurib 1)
sõnade päritolu; 2) sõnade tähendust ja stiilivarjundeid; 3) sünonüüme, antonüüme; 4) püsivaid
sõnaühendeid (fraseologisme) jms.

Grammatika - keeleõpetus (missugused on keeles häälikud, sõnad, laused).

Alfabeet ehk tähestik ehk aapestik (aabe, aape, aabet - kirjatäht. Tiiu Erelt. Väike uudissõnastik, Tln.
1989) - tähtede kindel järjekord. Eesti tähestikus on 32 tähte.

Vokaalid ehk täishäälikud (9: a, e, i, o, u, õ, ä, ö, ü)

Terminoloogia - õpetus oskuskeelest, eriti oskussõnadest.

Enne sõnaliikide käsitlust võiks veel olla üks etteütlus(asub 6. klassi 1. tsükli kontrolltööde all ja on tähistatud numbriga 2) ning ümberjutustus(asub 6. klassi 1. tsükli kontrolltööde all ja on tähistatud numbriga 1)