Harilik murd kui jagatis
 

Hariliku murru mõistega  oled Sa juba tuttav. Tuleta meelde, mida näitab murru
lugeja ja nimetaja.

Näiteks harilik murd  näitab, et tervik on jaotatud 8 võrdseks osaks, millest
on võetud 5 osa.


Kui me tahame jagada 3 õuna 4 lapse vahel, jaotame iga õuna neljaks võrdseks
tükiks, siis iga tükk on õuna ja iga laps saab 3 tükki; seega saab iga laps
kokku  õuna. Kui lahendame selle ülesande jagamistehte abil (nagu jagame
15 õuna 5 lapse vahel) saame 3 : 4 = .

Harilikku murdu võib vaadelda kahe naturaalarvu jagatisena, mille lugejaks
on jagatav ja nimetajaks jagaja.

a : b =  , kus b ¹ 0, sest nulliga ei saa jagada.


Murrujoonel on jagamismärgi tähendus.

Igat naturaalarvu on võimalik kirjutada hariliku murru kujul. Selliseid harilikke
murde on lõpmata palju.  

                                             

Murrujoone abil saab kirja panna keerukamaid avaldisi, mida nimetatakse 
 murdavaldisteks.