RAHVALUULE LÜHIVORMID
Mõistatused. Kõnekäänud. Vanasõnad

3. Vanasõnad on lühikesed, kuid väga sisukad ütlused, mis sisaldavad tähelepanekuid nii inimeste kui ka kogu elu kohta. Vanasõnadesse on koondunud üks osa meie esivanemate kogemustest ja tähelepanekutest.

Paha laps ei saa paludeski, hea saab ilma küsimata.

Tarkus süüa ei küsi, vaid annab süüa.

Homseks hoia leba, mitte aga tööd.

Kus viga näed laita, seal tule ja aita.

Keeled suus – teed lahti.

Sõnahoobid on vahest valusamad kui käehoobid.

Ega rumalaid künta ja külvata, nemad kasvavad ise.

Parem oma kooruke kui võera võileib.

Laps on perekonna peegel.

Väiksed lapsed, väiksed mured, suured lapsed, suured mured.

Kes hunti kardab, see metsa ärgu mingu.

Isa arm kestab hauani, ema arm igavesti.

Ei meri sellest alane, kui koer äärest lakub.

Targad sõdivad sõnaga, rumalad rusikaga.

Ära vanasse kaevu enne sülita, kui uus valmis pole.

 

TÖÖÜLESANDED

1. Vali mõni kõnekäänd ja mõtle välja lühike põnev lugu olukorrast, kus seda kõnekäändu sobiks kasutada. Jutusta see oma kaaslastele. Klassi ülesandeks on püüda ära arvata, missuguse kõnekäänuga tegemist oli.

2. Miks on nendel inimestel, kellele eesti keel pole emakeel, kõnekäände sisaldavat teksti hoopis raskem lugeda kui tavalist?

3. Püüdke koos arutleda, mida on siin esitatud vanasõnadega öelda tahetud. Vali üks vanasõna ja kirjuta selle põhjal lühikirjand.

4. Tuleta meelde, küsi vanavanematelt või otsi raamatutest veel mõistatusi, mida siin pole esitatud. Kes leiab neid kõige rohkem? Kelle mõistatused osutuvad kõige keerulisemaks?