SÕNAVARA

Omasõnad. Laensõnad

Laensõnad on ka

A hammas, hein, hernes, mets, ratas, tuhat;

B ader, kaer, kaup, puri, põld, raha;

C arst, kokk, kool, köök, paar;

D aabits, kamm, kleit, sink, vürts.

Kas A- või hoopis B-rühma sõnad laenati varem? Missugune sõna reas aitas Sul otsustada?

9. Palun põhjenda kindlasti oma arvamust. ____________________________

_____________________________________________________________

_____________________________________________________________

Nelja rühma A - D sõnad on antud tõesti õiges laenamise   järjekorras.
Põhjenda ikkagi, miks just niisuguses järjekorras läks eesti keeles tarvis
neid sõnu.

(Võid asja uurida ENE 2, 1987, lk. 212 - 213 või Mati Erelt, Tiiu Erelt, Kristiina
Ross. Eesti keele käsiraamat. 1997, lk 481 jt.)

 

MÄLUMÄNGURILE

hani, kael, laisk, mõrsja, põrgu - balti laen; haldjas, kehv, kuld, kuningas, raud,
rikas - germaani; aken, lusikas, nädal, raamat, saabas, sirp, turg, vaba, värav -
slaavi; kratt, kriim, kroonu, moor, näkk, riik, tasku - rootsi; kapsas, kopikas,
rubla, tatar, vurle - vene; aabits, ahv, juust, kamm, kleit, loss, pirn, ring - saksa;
jaana(lind) - heebrea; manguma - mustlaskeel; vutt, beebi, finiš, kantri, lift,
poks, sport, start, tennis - inglise.

 

Paljud laensõnad on tulnud meile läbi mitme keele. (Näiteks admirali saime
endile araabia keelest prantsuse ja saksa keele kaudu.) Kaugemate maade
sõnad on meieni jõudnud põhiliselt saksa, vene ja inglise keele kaudu.

Araabia keelest: alkohol, aprikoos, banaan, keemia, kohv, siirup; hispaania
keelest: karamell, mandariin, sigar (omakorda maajadelt), šokolaad
(asteekidelt); prantsuse keelest: ateljee, hasart, kompliment, parfüüm,
parkett, puljong, restoran, sarm; itaalia keelest: karussell, kassa, pass,
püstol, tapeet, valuuta; hiina keelest: taifuun, tee; kreeka keelest: apteek,
kirik, paragrahv, orel; ladina keelest: korter, meister, mood, noot, oksjon,
protsent, punkt.

Sugulasrahva keelest, soomlastelt on tulnud meil kasutusele huvi ja üliõpilane,
aga ka aare, anastama, harrastama, häirima, julm, jäik, matk, mugav, raev, retk, soodus, solvama, sünge, tarmukas, tehas, uljas, vaist, üha.

Kõige värskemad laenud on eesti keelde tulnud Sinu eluajal. Mis Sa arvad, mis keelest ja miks just sealt? Kas tead ka mõnda sõna?

10.____________________________________________________________

______________________________________________________________

Kas kõik tänased laenud, mida kasutatakse televisioonis, raadios, ajalehes ning kasutame meiegi, jäävad keelde püsima? Miks?