Kui loeme, mõtleme, unistame — ikka kasutame SÕNU. Mida vanemaks saame,
seda rohkem oskame neid rääkides öelda ja kirjutades paberile panna. Miks on see nii?
Kust saame sõnu juurde?

1.__________________________________________________________________

____________________________________________________________________

Kas see on eranditult kõigiga nii?  

2.__________________________________________________________________

____________________________________________________________________

3. Mis on meiega unenägudes?

Mitte keegi ei oska täpselt öelda, mitu sõna on ühes või teises keeles. Meie vanas
õigekeelsussõnaraamatus on 115 000 märksõna. Tavaliselt saab täiskasvanu
hakkama umbes 20 000 sõnaga. Miks ei tea ka meie kõige targemad keeleteadlased,
mitu sõna on eesti keeles septembris 1999?

4.__________________________________________________________________

___________________________________________________________________

Kas kosmonaut ja linnu-uurija kasutavad ühepalju ja ühesuguseid sõnu?

5.__________________________________________________________________

____________________________________________________________________

Palun paku nüüd oma kaaslastele võrdluseks ise nelja ameti esindajad. Kuula
hoolega nende arvamusi, sest alati on omapärased (põhjendatud!) erandid võimalikud.

6.__________________________________________________________________

Peale selle, et igal inimesel on oma isiklik sõnavara ja et sõnade kindel arv on
tabamatu, on sõnad ise ka huvitavad, sest nad erinevad oma olemuselt. Mingite
kindlate tunnuste järgi saab kõik eesti keele sajad tuhanded sõnad jagada
mingitesse rühmadesse. Näiteks võime jaotada nii:

1) omasõnad,

2) laensõnad,