Kõik keeled on saanud palju võõrsõnu kolmest kultuurkeelest ning need on kreeka, ladina ja prantsuse keel. Kuid ka itaalia, inglise, vene, hispaania jt. keelest.

Meil vanas võõrsõnade leksikonis (1961) on umbes 20 000 sõna ja neist 3000 on olnud enam kasutusel. Sel sügisel ilmub kaks uut võõrsõnastikku, kus on sees sadu uusi sõnu (näiteks bitt, prominent, karismaatiline, narratiiv jne), mida 1961. aasta teoses polnud.
Miks nii?

Võõrsõnu on tihti väga kerge ära tunda, sest neil on kindlad tunnused:

1) g, b, d sõna alguses (näit. ______________________________________

_____________________________________________________________);

2) sõnas on tähed f, s, z, z _________________________________________

_____________________________________________________________);

3)  järgsilpides on o või pikk vokaal (__________________________________

_____________________________________________________________);

4) rõhk on järgsilpidel (____________________________________________

_____________________________________________________________).

Tihti esineb võõrsõnas mitu tunnust koos (tšempion, režissöör, professor, borš, katastroof).