"Peame vaatama, kuhu me oma elamist planeerime. Ja kas seal on  saadaval vaba krunt," ütles Sebastian.

"Mis  see krunt on?" uuris Viisu.

    Sebastian vastas:
"Krunt on

    "Kui krunt on see, mis sa praegu ütlesid, siis me leiame selle," lõi Viisu muretult käega. "Siinkandis maad on." Ta seadis end minekule, sest sai juba aru, missuguse eesmärgiga jalutuskäiku Sebastian äsja silmas oli pidanud.

    "Pole midagi, jalutame, sööme jäätist ja selgitame välja," seadis Viisu end minekule. "Ja varsti oleme tagasi."

    Nii oligi. Tüdrukud jätsid Sebastiani putkasse mõtlema ja läksid "luurele". Ostsid veidi jäätist ning rääkisid  Sebastianist.
"Tegelikult on ta hea mees. Jagab asja."

    Ja siis hakkasid  nad valima oma kodu asukohta.

    "Väga oluline kodu asukoha valikul on see, kui kaugele jääb kool," alustas Viisu ja loetles üles veel terve rea tegureid, mis on maja asukoha valikul olulised. Näiteks: kas kodu peab olema südalinnas või metsa ääres ja nii edasi ja nii edasi? Kas oma peenramaaga või ilma?
1. 2. 3. 4.

    Tüdrukud olid mitu tundi ära.

    "Kas te leidsite sobiva koha?" küsis Sebastian.

    "Jah," kõlas vastuseks ja nad ütlesid uue kodu arvatava aadressi:  . Tähendab, maja veel ei ole, on vaid aadress.

    "Aga kas te seda teate, kas sellele kohale ikka ehitada võib ja kas see on ka taskukohane?" 
Sebastian seletas, miks ei saa igale poole ehitada:
1. Muinsuskaitsetsoon 2.... 3.....

    "Igasuguste lubadega on korras," ütles Viisu. "Käisime ja küsisime linna- ja maavalitsusest, või mis ta oli. Seal öeldi, et neil ei ole midagi selle vastu, kui sinna üks elumaja teha. Tähtis templiga paber anti ka."

    "See on hea," jäi Sebastian rahule. Ta vaatas dokumenti, kus oli selgelt kirjas, et valitsus lubab sinna ehitada. "No siis ei jää muud, kui teada saada, kellele see maa kuulub ja hinnas kokkuleppele jõuda."