Projekti juurde
    Kui majade kirjeldamine oli läbi ja tüdrukutel enam-vähem selge, millist maja nad ehitama hakkavad, näitas Sebastian paberilehte, mille ta vahepeal täis oli kirjutanud.

"Ma koostasin meile nii-öelda plaani, kuidas teha selline hea projekt, mis direktorile meeldiks. Siin on kõik korras ja loogiline."

Ta näitas tüdrukutele sisukokkuvõtet:
a) sissejuhatus
b) probleemi kirjeldus
c) projekti eesmärk
d) rakendatavad meetmed eesmärgi täitmiseks ja tähtajad
e) eelarve

    Sebastian seletas, mida see tähendab, mis kuskile kirjutada tuleb ja missuguse käekirjaga.

    Kuid Viisu segas otsustavalt vahele, sest ta nägi numberid ja tühje lahtreid, mis tõenäoselt tähendas, et tulemas on pikad arvutused, eriti eelarve osas.
    "Paberimäärimisega tegeleme me hiljem," ütles ta. "Siis, kui  tegelikus elus on iga viimane kui tapeedirull paigas ja kraanid töötavad ja lasevad piisavas koguses vett läbi."

    Sebastian polnud sellega kuidagi rahul. "See, millest mina räägin, ei ole paberimäärimine. Enne, kui midagi tegema hakatakse, tuleb asjad selgeks mõelda ja arvutada. Eriti majanduselus ja ehituses. Ka direktor nõuab siin selgust. Ta tahab, et teie teate, mida te teha tahate ja et kui palju see maksab."

    "Direktoriga saame hakkama, tal on meie vanemaid vaja."

    "Aga minuga te nii lihtsalt hakkama ei saa, sest mina olen valvur."

    "Ega me sinule ka ehitama ei hakka."

    Sebastian valas endale teed, segas sinna rahulikult suhkrut ja ütles ainult temale omase pehme häälega: "Väga hea, tegele siis oma kraaniga ja pane juba tapeeti. Mina ainult valvan. Olen valvur ja lihtsalt valvan ja tunnen rõõmu, kuidas sa projektita hästi ehitama hakkad."

    Aga Viisu polnud üldse mitte nõrgast puust. "Aga ma ei lähe siit putkast ära ja hakkan nutma, kui minuga niimoodi käitutakse."

    Ja seda ta just teha tahtiski.

    Sebastianil vajusid sellepeale käed rippu ja ta muutus kurvaks, sest see, mida ta kuulis, ei olnud loogiline. Ta seletas veel kord, miks peab kõik enne paberil valmis mõtlema. Aga ta jäi lõpuks ikkagi kindaks, et projektita hakkama ei saa. 

    Nüüd oli Liisu kord vahele astuda. "Leiame kompromissi. Teeme nii, et me järgime Sebastiani nõuandeid projekti kirjutamise, tööjärjekorra ja muu suhtes. Ikkagi vanem mees ja suurte kogemustega. Ja Sebastian omalt poolt teeb kõik, et meil selle igava asja juures võimalikult huvitav oleks.  Ja samuti ei tohi Sebastian enam Viisut solvata," vaatas Liisu lõpetuseks Sebastianile küsivalt otsa.

    "Ma proovin," vastas Sebastian pärast mõningast pausi, kuigi ta ei kujutanud veel päris täpselt ette, kuidas on võimalik eelarvesse lisada ilusaid pilte ja mõnusaid üllatusi.

    Ka Viisu lubas proovida.

    Siis pani Sebastian ette maandada tekkinud pinged jalutuskäiguga: teha üks mitte tavaline, vaid eesmärgiga jalutuskäik.