Järgmisel hommikul olid tüdrukud Sebastiani juures tagasi ja ütlesid, et teavad, kuidas sealkandis keskmine maja  välja näeb.

Hakatuseks laskusid nad äärmustesse. Viisu hakkas kirjeldama kõige väiksemat ja tagasihoidlikumat elamut, mida ta eelmisel päeval nägi. Ta kirjeldas järgmiselt: Kõige tagasihoidlikum elamine mida ma tean näeb välja:

   "Ainult üks tähtis asi on veel," lisas Sebastian. "Kui keegi elabki paremas majas, ei tähenda see veel, et ta on inimesena rohkem väärt, kui see, kes elab viletsalt. Jätke see meelde."
    "Kuule, Sebastian, " naeris Liisu. "See on meil selgem kui ükskordüks... näed, sina oled tavaline valvur, aga me ju räägime sinuga. Onj u."

    "Ja pisikestel majadel on ka oma eelised..." ütles Liisu.

    "Missugused?"

    Liisu vastas:
; ja .

Seejärel kirjeldas Viisu ümbruskonna kõige kallimat maja:

Ja lõpuks jõudsid tüdrukud ka keskmise maja kirjeldamiseni ja nad tunnistasid, et see oli tõesti ühekorruseline, nagu direktor soovis ka tüdrukute maja näha.