Vesteldes jõudsid nad trepist alla esimese korruse peasissekäigu juurde. Seal oli valvur, kes kõike hoolikalt jälgis. Tema nimi oli Sebastian.

"Tema on see, kes meid täna aitab," ütles Viisu ja astus valvuriputkasse.
"Tere, Sebastian," ütles ta. "Meil on probleem. Meie kodus on kraan katki ja rõduuks ei tööta. Peame  endale uue maja ehitama. Direktor tahab meile raha anda. Aga palun ütle meile, mis asjad on eelarve ja projekt!"

Sebastian ei löönud Viisu ootamatu pöördumise peale verest välja. Vastupidi, tema silmis oli endiselt soojus. "Väga tore, et te tulite, arutame asja, teeme teed, võtame küpsist..."

Rahvas teadis Sebastiani olevat väga hea ja lahke mehe, kes kunagi asjata kellelegi liiga ei teinud. Ja alati võis tema käest  head nõu saada, olgu siis perekonnatüli puhul, ehitusalal, äriasjades või milles iganes.

Viisu ja Liisu imetlesid teda salamisi. Nad tahtsid isegi, et nende oma isa natuke selle valvuri moodi oleks. Ei teinud see valvur küll ju mingit väljapaistvat tööd, aga tal oli lihtsalt kõigi ja kõige jaoks aega.

Ja mis kõige huvitavam - valvuril oli väga uhke elamine ja kogu piirkonna peale vaat et kõige uhkem auto. Tüdrukud ei teadnudki päris hästi, kuidas tal oli õnnestunud need soetada, sest valvuri palk on teadagi....

Igatahes liikus rahva seas  ringi 3 versiooni sellest, kuidas Sebastian endale nii korraliku maja ja auto sai.
1. versioon

2. versioon

3. versioon

    "Niisiis tuleb teil direktorile projekt ja eelarve esitada," ütles Sebastian.
    "Jah, aga kõigepealt tahame teada, mis  need on," vastas Liisu, kes Viisu järel Sebastiani juurde sisenenud oli..