TULEB AEG TULEB ARU
nurka jätad kaisukaru
pelgad ema süles nutta
ära siiski ette rutta
ära viska lapsekingi
ära meresaapaid tingi
ega enneaegu saa sa
saapad hõõruvad varbad verele
verise varbaga ei saa merele
aeg see läheb lendamisi
laps see kasvab endamisi
kingad kasvavad kaasa
TULEB AEG TULEB ARU
tuleb meri tuleb maru
EGA MUIDU TÜLI EI TULE
KUI MÕLEMAL POOLEL ÕIGUS EI OLE
aga minu õigus on õigem
aga minu tähtsus on tähtsam
aga minu tarkus on targem
sarvenukid sügelevad
sõrmenukid nügelevad
põlveotsad põtkuvad
küünaspead nõtkuvad
hammas hamba vastu
lammas lamba vastu
ÕIGUS IGAÜHEL
KANGUS KAHEVAHEL
mõõdame ära oma õigused
mõõdame ära oma tähtsused
mõõdame ära oma tarkuse
sarvenukid sügelevad
sõrmenukid nügelevad
põlveotsad põtkuvad
küünaspead nõtkuvad
hammas hamba vastu
lammas lamba vastu
sina oled täitsa lahe vend
ei sina oled veel lahedam
ISA ON VIHANE, MÜRISTAB
EMA ON VIHANE, NÕRISTAB
üks pikseilm puha
siis jälle särab ja selgineb
siis jälle kärab ja helgineb
kuum juuni üle õitsva luha.