Sissejuhatus II

Viisu seisis vannitoas kraanikausi ees ja oli üsna tige. Elu peale üldse ja vanemate peale ka. Sest vett ei olnud ja Viisul puudus vähimgi idee, kuidas  kraani parandada. Tööõpetuses polnud nad ka veel kraaniparandamise tunnini jõudnud. 

Liisu toimetas köögis pliidi juures ja tegi ühepajatoitu ja astus ta isa-ema kaitseks välja.
"Lõppude-lõpuks, kes neid siis ikka toetab kui mitte meie." 

"Aga hambaid on mul sellegipoolest õigus pesta," kostis Viisu vannitoast vastu. "Kaua ma neid õhtuti Coca-Colaga loputan."

Ja ta esitas viis argumenti, miks ta ei taha ega saa igal õhtul hambaid Coca-Colaga loputada.
:

"Rahune, ka mina pidin  kaalikate ja kapsaste kättesaamiseks läbi akna rõdule ronima," ütles Liisu. "Tead ju küll, et rõduuks ei käi enam neljandat kuud lahti."

    "Aga neil pole aega mitte üks raas." ütles Viisu. "Võtaks siis kruvikeeraja ja parandaks, või vasara ja naelad ning teeks korda. Mida iganes. Peaasi, et teeks midagi..."

    "Aga kuidas nad saavad siis kõigile meeldida ja oma tööd teha, kui neil see majamure kogu aeg kaelas on," mõtles Liisu positiivselt. "Ja ega meie neid ümber enam ei muuda. Neil on oma maailmavalu, las rügavad. Me saame sellesse rahulikumalt suhtuda. "

"Aga saame ka mitte rahulikumalt." ütles Viisu. "Saame teha nii, et kraanid on korras ja sina saad oma kaalikad läbi ukse kätte," ütles Viisu ja astus vannitoast välja, suu hambapastast ja Coca-Colast vahune.

Ta oli sellise näoga, et nüüd midagi juhtub. Juhtuski. "Me läheme nende töökohta...." ütles Viisu.

"Isa-ema töö juurde..." pani Liisu käed risti ette. "Ära tee nalja, neil on praegu tööaeg ja kliendid."
"Me läheme direktori juurde," ütles Viisu. "Me läheme sinna koos. Tähendab, sina ja mina. Nemad jäävad oma klientide juurde. Ja meie ütleme, et kui firma tahab, et meie isa ja ema edukalt edasi töötavad, siis meil on uut kodu vaja."

Liisu hingas sügavalt sisse ja tahtis midagi öelda, kuid mõtles siis ümber ja hingas tagasi välja. Sest see plaan ei tundunudki korraga enam nii võimatu. "Nojah, läheme sisse, istume maha ja ütleme, et olgu meil uus maja olla või muidu... mis juhtub muidu..."

Siia  kirjuta, mis võib juhtuda, kui Viisu ja Liisu direktori käest uut maja ei saa:

Liisu ja Viisu olid tegelikult tragid tüdrukud. Varsti seisidki nad direktori ukse taga.