Sissejuhatus

Liisu ja Viisu olid õed. Liisu oli asjalikum, Viisu aga "kädistas tihti niisama ringi", nagu klassi poisid armastasid öelda. Tahtis kord mannekeeniks saada ja siis arstiks või pankuri naiseks, kes kogu seda rahavärki ja pidusid juhib.

Nad olid toredad tüdrukud. Süda oli mõlemal hea ja nad armastasid ümbritsevat maailma sama tugevalt kui maailm neid. Nad olid just lõpetamas viiendat klassi. Matemaatikas õpiti ruut- ja kuupmeetritega arvutamist. Emakeeles oli ka alati midagi tähtsat teha.

Nad ei olnud kaksikud, kuid nende vanusevahe oli vähem kui aasta. Kui tüdrukud ükskord küsisid, kuidas see võimalik on, vastas ema,  et noorus on ilus aeg, nooruses on kõik võimalik. Ja ema-isa otsustasid nad panna ühte klassi. Et las käivad koos ja avastavad maailma.

Liisu ja Viisu  vanemad olid võimekad ka aastaid pärast Viisu ja Liisu sündi. Nad olid karjääriinimesed. Ühelt poolt oli see mõistagi meeldiv, sest nii kui Viisu või Liisu perekonnanime kuuldi, noogutati kohe heasoovlikult pead ja öeldi, et "ah siis teie oletegi nendesamade lapsed".

Kuid teiselt poolt tähendas see, et tüdrukud peaaegu ei näinudki oma vanemaid. Isa ja ema tormasid hommikul vara tööle, sealt ärikohtumisele, siis ausamba avamisele ja pärast seda jälle vastuvõtule ja tagatipuks kohustuslik ballikülastus ja teatrietendus. Ja nii iga päev.

Siia saab kirjutada kõik ettevõtmised ja üritused kuhu tähtsaid isikuid tavaliselt kutsutakse

Ja nii jäidki kõik kodutööd ja kooliasjad tegelikult tüdrukute hooleks. Liisu tegi süüa, Viisu pühkis tolmu ja hoidis silma peal, et lilled kastetud oleks ning et isal oleks õhtune leht käepärast, kui ta tuleb ja pehme padi lamamiseks.

Tüdrukud teadsid, et vanemad armastavad neid ja said neist tegelikult aru. Aga eks inimene on juba kord nii loodud, et  tahab ikka rohkem. Ja tüdrukud tahtsid ka.

Oli tavaline päev ja tüdrukud toimetasid kodus......