OTSEKÕNE


OTSEKÕNEGA
ANNAB KÕNELEJA EDASI OMA MÕTTEID.


5-8-9-2.jpg (27452 bytes)

Otsekõne koosneb kahest osast:
1) otsekõnest, mille moodustavad kõnelejate sõnad;
2) saatelausest, kust saame teada, kes on kõnelejad.

1. Tõmba saatelausele üks ( ----- ) ja otsekõnele kaks ( ==== ) joont alla.

A.     " Kellega sa telefoni teel rääkisid, et seekord ainult 15 minutiga hakkama said? "

küsib mees naiselt.

         " Mitte kellegagi, " vastab naine, " see oli valeühendus. "

B.      "Armuline härra, te seisate juba pool tundi telefonikabiinis, kuid pole sõnagi

lausunud, " protesteerib keegi daam. " Tulge välja ja laske mul helistada. "

         " Ärge segage, " vastab mees, " ma räägin oma naisega. "

C.      Sõbrannad omavahel:

         " Tead, kullake, telefon ei anna mulle üldse asu, kogu aeg helistatakse. "

         " Mida sa siis teed? "

         " Ma helistan mõnele sõbrannale ja lobisen temaga paar tunnikest. Vähemalt

sel ajal ei saa telefon mu elu segada."

                                                                                    (V. Lään ja E. Kõlu)

* Missuguses anekdoodis oli üte?  ............................................