PILVED

    Veeauru kondenseerumine on õhus oleva nähtamatu veeauru  ühinemine väikesteks nähtavateks veepiiskadeks.

 
  Vesi aurub maapinnalt ja veekogudelt.
    Aurunud vesi muutub veeauruks. Veeaur tõuseb üles ja seguneb õhuga.
    Kõrgel õhus on külm. Veeaur jahtub ja kondenseerub. Tekivad väikesed veepiisad, mis jäävad õhku hõljuma. Nendest moodustuvadki PILVED.
     Võime öelda, et pilved tekivad niiske õhu jahtumise tõttu.   		sk31.jpg (33927 bytes)

    Pilvedel on looduses suur tähtsus. Suvel varjavad pilved tugevat päikesekiirgust. Talvel kaitsevad pilved maapinda liigse jahtumise eest.
    Pilved taevas on erineva kujuga. Vastavalt kujule on pandud pilvedele nimed.
     RÜNKPILVED on väikesed ja kohevad nagu vatitombud.
    Rünkpilved tekivad taevasse tavaliselt suvel sooja ilmaga. Keskpäeval, kui maapind on soojenenud, on neid kõige rohkem. Õhtuks nad enamasti hajuvad. 		rynk.jpg (14380 bytes)
     KIHTPILVED ilmuvad sombuse ilmaga.
     Need pilved asuvad maapinnale väga lähedal. Tavaliselt on nad tumedad ja me nimetama neid vihma- või lumepilvedeks. Suvel sajabki nendest vihma ja talvel lund. 		kiht.jpg (16047 bytes)
     KIUDPILVED tekivad kõrgel taevas, kus õhk on väga külm.
    Nad koosnevad väikestest jääkristallidest. Kiudpilved on hõredad ega varja päikest.		 kiud.jpg (19972 bytes)
Kirjelda pilvede teket. Millise kujuga pilvi oled taevas märganud? Kas oskad neile nime anda? Joonista erineva kujuga pilvi ja kirjuta juurde nimetused.