| KAS VEEKOGUD MÕJUTAVAD ILMA? Päike soojendab
maapinda ja vett. Mida soojemad need on, seda soojem on
ka õhk nende kohal. |
||
Vesi soojeneb ja jahtub aeglasemalt kui maapind ja õhk. |
||
|
KEVADEL vabaneb meri jääst ja maapind lumest. Vesi meres on külm. Ka maapind on külm. Päike soojendab nii vett kui ka maapinda. Vesi soojeneb aeglasemalt kui maapind. Sellepärast on õhk mere kohal jahedam kui maismaa kohal. Kevadel on mere ääres jahedam kui sisemaal. Tuul kannab mere kohalt jahedat õhku rannikule. |
SÜGISEL jahtub maapind kiiremini kui meri. Maapinna kohal on õhk jahedam kui mere kohal. Kui merele tekib jää, vabaneb vee jäätumise tõttu soojust. Ka siis on õhk mere kohal soojem kui maismaal. Sügisel on mere ääres soojem kui sisemaal. Tuul kannab mere kohalt soojemat õhku rannikule. |
|
|
Ilma mõjutab ka õhus olev veeaur. Tuuled toovad ookeanidelt niisket õhku maismaa kohale. Õhk jahtub ja tekivad pilved ning sademed. Kui tekivad udu ja pilved, vabaneb soojust. |
||
|
Veeauru sisaldav õhk ei jahtu nii palju kui kuiv õhk. |
||
| Vee aurumise ja pilvede tekkimise ning vee aeglase soojenemise ja jahtumise tõttu ei ole maakeral järske temperatuurimuutusi. | ||
ILM EESTIS
Kõige enam mõjutavad Eesti kliimat Atlandi ookean ja Läänemeri.
TUULED
puhuvad Eestis peamiselt läänest ja edelast. |
||
TALVEL avaldab meri tugevat soojendavat mõju. Rannikualade ja saarte õhutemperatuur on tunduvalt kõrgem kui sisemaal. Läänemeri pehmendab rannikualade kliimat umbes 50 km ulatuses. |
SUVEL hakkab temperatuur tõusma rannikult sisemaa suunas. Suve keskpaigaks on temperatuurid Eestis ühtlustunud. |
|
| Võrdle Eesti ilma sisemaal ja saartel kevadel, suvel, sügisel ja talvel. Millal on erinevused kõige suuremad ja millal kõige väiksemad? Kanna oma töö tulemused kaardile. | ||