AASTARING VEEKOGUS
     SOOJAL AASTAAJAL soojeneb veekogu pinnalt. Pindmistes kihtides on vesi soe, veekogu põhjas on vesi külm. Vee ringlemist ei toimu.  Ainult lained segavad vett. Soojus kandub ülalt alla pikkamööda ja sügaval soojeneb vesi väga aeglaselt.
     KÜLMAL AASTAAJAL jahtub vesi pinnalt. Külm vesi on raskem kui soe ja hakkab allapoole vajuma. Altpoolt üles kerkiv soe vesi puutub kokku külma õhuga ja jahtub samuti. Vesi hakkab ringlema ja kogu veekogu jahtub.
     Vee ringlemine lakkab, kui veekogu põhjas on temperatuur 4 C ja pinnal 0 C.

 

     Veekogu soojenemine ja jahtumine avaldab mõju ümbruskonna temperatuurile.

 

     Sügisel ja õhtul õhk jahtub. Veekogu hoiab soojust ja sellepärast on ka õhk veekogu ümbruses soojem kui kaugemal.


sk36.jpg (20210 bytes)

  

     Kevadel ja hommikul hakkab õhk soojenema. Veekogu jääb õhust jahedamaks ja takistab ka oma lähiümbruse soojenemist.sk35.jpg (31383 bytes)
KEVAD
     lImad soojenevad, päevad muutuvad pikemaks, ööd lühemaks.
     Sulavad lumi ja jää. Jõgedel ja järvedel on suurvesi. 
     Ärkavad talveunne jäänud loomad, saabuvad rändlinnud.
     Tärkavad taimed, puudel ja põõsastel puhkevad pungad.
     Tasapisi hakkab päike vett soojendama. 
     Veekogus elu kiireneb. Hakkavad kudema kalad ja kahepaiksed, sigima veeloomad.
     Linnud ehitavad pesi ja munevad mune.

kevad1.jpg (30029 bytes)kevad2.jpg (27000 bytes)