5-7-3-1

VEELINNUD JA VEEIMETAJAD

     Linnud, kelle toitumis- ja pesitsuspaigad on veekogude läheduses, on veelinnud.


     Veelindudel on varvaste vahel UJULESTAD. Nii saab paremini ujuda.
     Veelindude SULED EI SAA MÄRJAKS. Lindudel on eriline nääre, millest eritub rasvataolist võiet. Sellega määrivad linnud oma sulgi ja suled ei saa vees märjaks.
     Vesi ei tungi ka rasvaste sulgede vahele. Kohevate sulgede vahel olev ÕHK aitab lindudel vee peal püsida.

Milliseid veelinde sa oled looduses näinud? Kus veelinnud pesitsevad?
Mida veelinnud söövad?
Millised veelinnud on Eestist läbirändajad, millised siin pesitsevad ja millised veelinnud meil talvituvad? Nimeta ja kirjelda neid.


     Veeimetajatel on mitmeid kohastumisi eluks vees. Enamusel neist on voolujooneline keha, jalad on kujunenud loibadeks ja naha all on paks rasvakiht.

     HÜLGED veedavad enamuse oma elust vees. Hingamas käivad nad veepinnal. Kuna neil on suur kopsumaht, saavad nad kaua vee all olla.
     Jahtumise eest kaitseb hülgeid paks nahaalune rasvakiht ja lühikesed tihedad karvad.
     Jalad on kujunenud loibadeks.
     Keha on hülgel voolujooneline.
     Pojad sünnivad hülgetel jääle. Valge karva tõttu jäävad nad jää ja lume taustal nähtamatuks.

     SAARMAD, KOPRAD, ONDATRAD ja MÜGRID elavad veekogude kallastel ja on tihedalt vee-eluga seotud. Neil on varvaste vahel ujunahad. Sukeldumisel sulguvad nende ninaavad ja saba talitleb tüürina.

Kirjelda, kus ja kuidas elavad hülged? Miks kalurid hülgeid ei armasta?
Kuidas me saame aru, et kuskil läheduses on kobraste elupaigad? Kuidas kobraste tegevus inimesi mõjutab?
Kirjelda saarmate, mügride ja ondatrate elu.

VEELINNUD JA VEEIMETAJAD
Linnud, kelle toitumis- ja pesitsuspaigad on veekogude läheduses, on veelinnud.
Veelindudel on varvaste vahel UJULESTAD. Nii saab paremini ujuda. Veelindude SULED EI SAA MÄRJAKS. Lindudel on eriline nääre, millest eritub rasvataolist võiet. Sellega määrivad linnud oma sulgi ja suled ei saa vees märjaks. Vesi ei tungi ka rasvaste sulgede vahele. Kohevate sulgede vahel olev ÕHK aitab lindudel vee peal püsida.
Milliseid veelinde sa oled looduses näinud? Kus veelinnud pesitsevad? Mida veelinnud söövad? Millised veelinnud on Eestist läbirändajad, millised siin pesitsevad ja millised veelinnud meil talvituvad? Nimeta ja kirjelda neid.

Veeimetajatel on mitmeid kohastumisi eluks vees. Enamusel neist on voolujooneline keha, jalad on kujunenud loibadeks ja naha all on paks rasvakiht.
HÜLGED veedavad enamuse oma elust vees. Hingamas käivad nad veepinnal. Kuna neil on suur kopsumaht, saavad nad kaua vee all olla. Jahtumise eest kaitseb hülgeid paks nahaalune rasvakiht ja lühikesed tihedad karvad. Jalad on kujunenud loibadeks. Keha on hülgel voolujooneline. Pojad sünnivad hülgetel jääle. Valge karva tõttu jäävad nad jää ja lume taustal nähtamatuks.
SAARMAD, KOPRAD, ONDATRAD ja MÜGRID elavad veekogude kallastel ja on tihedalt vee-eluga seotud. Neil on varvaste vahel ujunahad. Sukeldumisel sulguvad nende ninaavad ja saba talitleb tüürina.
Kirjelda, kus ja kuidas elavad hülged? Miks kalurid hülgeid ei armasta? Kuidas me saame aru, et kuskil läheduses on kobraste elupaigad? Kuidas kobraste tegevus inimesi mõjutab? Kirjelda saarmate, mügride ja ondatrate elu.