5-7-2-2

KAHEPAIKSED

     Kahepaiksed hingavad nii kopsude kui ka naha kaudu.

     Kahepaiksed saavad elada vees, kuid ka kuival maal. Vees hingavad nad ainult naha kaudu. Maismaal hingavad nad kopsude ja naha kaudu.

KONNAD

     Konnadel on tagajalgade varvaste vahel UJUNAHK. Ujudes tõukavad nad tagumiste jalgadega ja liiguvad nii vees edasi.


     KUDEMA lähevad konnad vette.
     Kudust arenenud KULLESED näevad välja nagu kalad: neil on kaladega sarnane kehakuju, saba, lõpused ja küljejooneelund. Hiljem lõpused ja saba kaovad, arenevad esi- ja tagajalad ning kopsud.
     Paari kuu pärast on kullesest arenenud väike konn, kes suudab elada juba nii kuival maal kui ka vees.

       Meie levinuim kahepaikne on ROHUKONN. Alati ei pruugi ta elada veekogu läheduses. Kudemiseks piisab talle ka väikesest lombist.
      Tihedasti on veekogudega seotud meie rohelised konnad: TIIGIKONN ja JÄRVEKONN. Kuna nad võivad ka omavahel järglasi anda, nimetame neid lihtsalt VEEKONNADEKS.

VESILIKUD

     Eestis elavad tähnikvesilik ja harivesilik. Elada ja toituda võivad nad nii vees kui ka kuival maal. Sigimisperioodiks lähevad vesilikud vette. Nende vastne koorub ja elab esimesed kuud vees. Vesilikud on looduskaitse all.

Kujuta ette, et oled rohukonn. Kirjelda oma elupaika ja oma elu ühe aasta jooksul.
Millised konnad ja vesilikud Eestis elavad?
Kirjelda nende välimust ja kohastumusi eluks vees ja maismaal.

KAHEPAIKSED
Kahepaiksed hingavad nii kopsude kui ka naha kaudu.
Kahepaiksed saavad elada vees, kuid ka kuival maal. Vees hingavad nad ainult naha kaudu. Maismaal hingavad nad kopsude ja naha kaudu.
KONNAD
Konnadel on tagajalgade varvaste vahel UJUNAHK. Ujudes tõukavad nad tagumiste jalgadega ja liiguvad nii vees edasi.
KUDEMA lähevad konnad vette. Kudust arenenud KULLESED näevad välja nagu kalad: neil on kaladega sarnane kehakuju, saba, lõpused ja küljejooneelund. Hiljem lõpused ja saba kaovad, arenevad esi- ja tagajalad ning kopsud. Paari kuu pärast on kullesest arenenud väike konn, kes suudab elada juba nii kuival maal kui ka vees.		Meie levinuim kahepaikne on ROHUKONN. Alati ei pruugi ta elada veekogu läheduses. Kudemiseks piisab talle ka väikesest lombist. Tihedasti on veekogudega seotud meie rohelised konnad: TIIGIKONN ja JÄRVEKONN. Kuna nad võivad ka omavahel järglasi anda, nimetame neid lihtsalt VEEKONNADEKS.

VESILIKUD
Eestis elavad tähnikvesilik ja harivesilik. Elada ja toituda võivad nad nii vees kui ka kuival maal. Sigimisperioodiks lähevad vesilikud vette. Nende vastne koorub ja elab esimesed kuud vees. Vesilikud on looduskaitse all.
Kujuta ette, et oled rohukonn. Kirjelda oma elupaika ja oma elu ühe aasta jooksul. Millised konnad ja vesilikud Eestis elavad? Kirjelda nende välimust ja kohastumusi eluks vees ja maismaal.