5-7-2-1

VEE-ELUGA KOHASTUNUD LOOMAD

KALAD

     Maailmas on umbes 20 000 kalaliiki.
     Eestis elab ligikaudu 70 kalaliiki.
     Tuntumad Eesti kalad on:
......................................................................................
......................................................................................
......................................................................................
.....................................................................................
.....................................................................................
......................................................................................

Miks on kaladel vees hea elada?

     Kaladel on UIMED. Saba koos sabauimega aitab vees edasi liikuda. Rinna- ja kõhuuimed on abiks sukeldumisel ja tagurpidi liikumisel.

     Kaladel on VOOLUJOONELINE KEHA. See võimaldeb neil vees kiiremini edasi liikuda. Kala ujub oma keha kahele poole painutades.

     Kaladel on UJUPÕIS. Ujumispõie abil reguleerib kala ujumissügavust.

     Kaladel on vee all hingamiseks LÕPUSED. Lõpuste abil hingavad nad vees lahustunud hapnikku ja eritavad süsihappegaasi.

     Kaldel on eriline meeleelund KÜLJEJOON. See kulgeb piki kala keha. Küljejoone abil tajub kala esemeid ka pimedas.

     Kaladel on ka KAITSEVÄRVUS. Enamus neist on ülaltpoolt tumedamad ja altpoolt heledamad. Kala tumedat ülapoolt on vaenlastel veepinnalt raskem märgata.

Nimeta Eestis elavaid magevee- ja mereveekalu. Kirjelda nende välimust ja kohastumusi eluks vees. Millised nendest on röövkalad? Mida kalad söövad? Kes söövad kalu?
Joonista kala ja kirjuta juurde, millised kohastumused võimaldavad tal vees elada.

VEE-ELUGA KOHASTUNUD LOOMAD
KALAD
	Maailmas on umbes 20 000 kalaliiki. Eestis elab ligikaudu 70 kalaliiki. Tuntumad Eesti kalad on: ...................................................................................... ...................................................................................... ...................................................................................... ..................................................................................... ..................................................................................... ......................................................................................
Miks on kaladel vees hea elada? Kaladel on UIMED. Saba koos sabauimega aitab vees edasi liikuda. Rinna- ja kõhuuimed on abiks sukeldumisel ja tagurpidi liikumisel. Kaladel on VOOLUJOONELINE KEHA. See võimaldeb neil vees kiiremini edasi liikuda. Kala ujub oma keha kahele poole painutades. Kaladel on UJUPÕIS. Ujumispõie abil reguleerib kala ujumissügavust. Kaladel on vee all hingamiseks LÕPUSED. Lõpuste abil hingavad nad vees lahustunud hapnikku ja eritavad süsihappegaasi. Kaldel on eriline meeleelund KÜLJEJOON. See kulgeb piki kala keha. Küljejoone abil tajub kala esemeid ka pimedas. Kaladel on ka KAITSEVÄRVUS. Enamus neist on ülaltpoolt tumedamad ja altpoolt heledamad. Kala tumedat ülapoolt on vaenlastel veepinnalt raskem märgata.

Nimeta Eestis elavaid magevee- ja mereveekalu. Kirjelda nende välimust ja kohastumusi eluks vees. Millised nendest on röövkalad? Mida kalad söövad? Kes söövad kalu? Joonista kala ja kirjuta juurde, millised kohastumused võimaldavad tal vees elada.