PART POEGADEGA

Karl Ader

     Ühel kaunil kevadisel hommikul luusisime Volliga Otsa padrikus. Tihedate põõsaste vahelt liugles vulisev ojake Haudemäe poole.
     "Tssst!" sosistab järsku Volli ja paneb näpu suule. Ise upitab üle põõsa oja poole vaadata. Nüüd tõmbab mind kärsitult enda juurde. Tõusen kikivarvule - ja mis ma näen: oja ääres paterdab part poegadega. Volli sikutab mind särgikäisest ja sosistab mulle ärevalt kõrva:
     "Jookse sina oja äärde, mina jään siia. Piirame pardipere sisse. Kui vana part ära lendab, saame mõne poja ikka kätte. Viime koju ja kodustame ära!"
     Mina, kah ärevust täis, sedamaid kaares oja äärde parte Volli poole hirmutama. Lähevadki, vana part prääksudes ees, neli poega piuksudes järel. Volli kargab imekähku põõsast välja ja saab vana pardi kätte. Mina raban poegade järele, sain mütsiloti ühele peale. Nüüd kamandab Volli:
     "Võta särk seljast, tee käise otsa sõlm, pane särginööbid kinni ja pojad särgi sisse." Nii ma tegingi. Suure rabistamisega sain kõik neli poega kätte ja särgi sisse. Läheme rõõmsalt kodu poole. Vollil on palju tegemist, et vana parti vaos hoida. Rabeleb ja prääksub mis hirmus. Suure tegemisega jõuame koju. Lootsime, et ema meid kiidab. Aga võta näpust. Kui ta kuulda sai, et me nad Haudemäel oja äärest kinni püüdsime, pahandas ema:
     "Teil pole aru raasugi peas! Need on kodupardid. Metspart nüüd oma poegadega end püüda laseb. Te hullvaimud olete Tossi pardid kinni rabanud ja siia toonud. Eks nad oja pidi Haudemäe alla tulid. Oi, poisid, poisid, niisuguse tembu eest tuleks teile naha peale anda. No kuidas ma nüüd Tossi perenaisele otsa vaatan, suud-silmad häbi täis. Kohe viite pardipere Tossile tagasi! Kui Tossi Tanel teile rooska tahab anda, siis laske püksid ilusasti maha ja võtke nuhtlus nurisemata vastu. Olete selle kuhjaga ära teeninud!"
     Ema tõi suure kartulikorvi. Panime pardi koos poegadega korvi. Ema sidus kotitüki korvile peale ja kamandas meid kohe minema.
     Sammusime, pead norus, Koosale, Tossi talu poole. Pardipere korvis. Meie, korvikandjad, teine teisel pool. Missuguse rõõmuga me neid pardikesi koju tõime ja missuguse häbiga ja musta meelega neid Tossi tagasi viime.
     Tossi perenaine pesi parajasti oja ääres piimanõusid. Meie teretasime ja jäime häbelikult seisma.
     "Noh, Jaani pojad," lausus Tossi Helmi, "kuhu te nüüd selle korviga tõttate, kas meile külla või?" Sel silmapilgul hakkas vana part prääksuma. Mina kiirustasin teatama:
     "Saime teie pardipere Haudemäe alt ojast kätte ja tõime nüüd tagasi."
     "Vaat, kus tublid poisid!" kiitis perenaine. "See vana part ongi üks igavene ringikooserdaja. Või Haudemäe alla läks välja. Ega ta enne oma hulkumist ei jäta, kui kull pojad ära viib." Lasksime pardipere korvist välja. Vana part kohe ojja, pojad vudinal järele.
     "Lähme nüüd kambri kah," kutsus perenaine.
     "Mul pole teile küll midagi magusat kostiks anda, aga seda mis on, tahan teiega jagada!" Tõi kapist leiva-pulli ja murdis meile kummalegi suure tüki. Käskis ema tervitada ja saatis meid tagasi teele.
     Pilverünkad meie muretaevas haihtusid. Astusime vapralt kodu poole ja pugisime maitsavat leiba-pulli. Järsku tõstab Volli käe ja näitab üles. Kolm parti lendas vuhinal üle meie peade Haudemäe poole.
     "Kas sa tahaksid neid kätte saada ja koju viia?"
     "Ei, las lennata ja minna sinna, kuhu süda lustib," naeratas Volli ja vidutas silmi.

1. Kuidas mõjus Tossi perenaise käitumine poistesse?

2. Mille poolest said poisid targemaks?