KOHASTUMUSED ELUKS ÕHUS
LINNUD

    Lendamiseks on kõige paremini kohastunud linnud.

    Linnu tiivad on alt nõgusad ja pealt kumerad. Tiiva eesserv on paksem, tagaserv õhem. 
    Tiibu panevad liikuma tugevad lennulihased. 		sk22.jpg (8874 bytes)
     Linnu suled on väga kerged, aga väga vastupidavad ja elastsed.
    Tiibadele kinnituvad suured tugevad hoosuled.
    Sabasuled on tüürsuled. Neid liigutades saab muuta lennukõrgust ja -suunda. 
     Linnu keha katavad pealtpoolt kontuursuled ja altpolt udusuled. Suled paiknevad üksteise peal.
    Kui lind langetab tiibu, tõuseb ta ülespoole. Kui lind tõstab tiibu, liigub ta edasi. Linnud kasutavad erinevaid lennustiile.

     Sõudelennul liigutab lind tiibu rütmiliselt üles-alla.
     Rappelennul vehib lind tiibadega, et   paigal püsida. Nii varitsevad saaki röövlinnud.      
    Purilennul kasutavad linnud ära õhu soojenemisel tekkivaid õhuvoolusid ja püsivad õhus tiibu liigutamata. Nii liuglevad suuremad linnud, kellel on ka suurem tiivapind.

     Lindudel on veel mitmeid kohastumusi lendamiseks.
     Linnu keha on voolujooneline. Suled katavad keha tihedalt ja vähendavad nii õhutakistust.
     Saba kasutab lind lennul tüürina ja maandumisel pidurina.
    Lindudel on väga hea nägemine.
     Lindudel on kerge, aga tugev luustik. Lendamisel on väike kehakaal oluline.
    Kiire seedimine on samuti vajalik. Kuna lendamiseks kulub palju energiat, peavad linnud tihti ja palju sööma. Kuid täis kõhuga oleks raske lennata. Sellepärast seedub toit kiiresti. Linnud tühjendavad ennast tavaliselt vahetult enne lendutõusmist.
    Lindudel on suur tugev süda ja väga omapärane hingamine. Linnu kehas on siseelundite vahel õhukotid. Ühe hingetõmbe korral läbib õhk linnu kopse kaks korda. Selline hingamine aitab linnul säilitada kehatemperatuuri ja soodustab ainevahetust.

    Eestis elavatest lindudest on kõige arvukamad metsvint ja salu-lehelind. Nad elavad peaaegu kõikides parkides ja metsades.
     Suitsupääsuke on eestlaste rahvuslind. Tema elab põhiliselt maal talude läheduses. Keskmise suurusega lindudest on sagedasemad naerukajakas ja sinikaelpart, röövlindudest hiireviu.

Vali endale üks linnuliik, kes sa tahaksid olla. Võrdle ennast jänesega. Sina suudad lennata. Kirjelda kõiki eeliseid, mis sul lendamiseks jänese ees on. Nimeta Eestis elavaid linde, keda sa tead või oled looduses näinud. Kirjelda nende välimust ja elupaiku.