Sügisetuul
raputab puul,
küürutab kõveral kõrrel
kui sandike!

Igav liiv ja tühi väli,
taevas pilvine;
jõuan tulles metsa äärde,
tuleb nõmmetee.

Männi roheline samet,
üksik metsatee:
pedak heleroheline,
kask kuldkollane.

Pedak heleroheline,
kask kuldkollane!
Nõmm on sügisele
langend kaenlasse.

Lumehelbeke
tasa, tasa
liugleb aknale,
tasa... tasa...

Nagu viibiks ta
tasa, tasa,
mõtleks tulles ka:
tasa, tasa!

Miks nii tuksud, rind?
Tasa, tasa!
Rahu otsib sind -
tasa, tasa...

Vaikne, pehme, tume
talve-ilmake...
Tuleb peenet vihma,
ilm pool-udune.

Räästalt langeb räitsak,
kirjud katused,
aia otsas istvad
troppis varesed...