| VEE-ELUGA KOHASTUNUD TAIMED | ||
| Taimed, mis kasvavad vee all. | Särjesilm, vesikuusk, vesikatk. | |
| Neil
taimedel on õrnad ja õhukesed lehed. See on vajalik, selleks, et taim saaks kergesti
kätte vett ja selles lahustunud toitaineid, hapnikku ja süsihappegaasi. Üleni vees kasvavate taimede varred on nõtked ja elastsed, et saaks vee liikumisele vastu panna.Vartes on õhuruumid, mille abil taim end vees püsti hoiab. Maismaal kuivavad ja hävivad veetaimed kiiresti, kuna neil puudub kaitsev kattekude. Vees lähevad nad kasvama ka varretükikestest. |
|
|
| Taimed,
mis kinnituvad veekogu põhja, õis ja lehed aga ujuvad veepinnal. |
Kollane vesikupp, valge vesiroos | |
| Nendel
taimedel on suured nahkjad lehed, mis ujuvad vee peal. Lehtede pinnal on õhulõhed. Õhk liigub õhulõhedest mööda õhusooni vee all olevatesse vartesse ja juurtesse. Samuti aitab õhk taimel püsti seista. Varred, leherootsud ja õieraod on painduvad ja pehmed, nad ei murdu vee liikumisel. Ka seemned on varustatud õhuruumidega, nad tõusevad veepinnale ja vesi kannab neid laiali. |
 |
|
|
Pilliroog, hundinui, järvekaisel. | |
| Nende
taimede varred on sitked ja vastupidavad, sest nad peavad jääma terveks ka tugevas
lainetuses ja tormis. Kaldaäärsed veetaimed kaitsevad rannikut lainete eest ja toimivad omalaadse veepuhastina, kasutades kasvamiseks vette sattunud orgaanilisi aineid. |
|
|
| Vees vabalt hõljuvad taimed | Lemled, vetikad. | |
|
Kui soojal suvel kattub kogu veekogu pind roheliste lemledega ja vesi muutub vetikatest
roheliseks, öeldakse, et vesi õitseb. Lemled on väga tillukesed taimed. Nende lehed on vaid mõne millimeetri suurused. Nad ei kinnitu juurtega põhja vaid hõljuvad vabalt veepinnal. Vetikad hõljuvad vees seetõttu, et nende kehas on gaasiga täidetud põiekesed või õlitilgakesed. |
 |
|
| Nimeta Eesti veetaimi ja kirjelda, millised on nende kohastumused eluks
vees. Kas mage- ja merevees kasvavad erinevad taimed? Millised? |
||
