2/3 maakerast on kaetud veega.
Vees elab tuhandeid taime- ja loomaliike.
Vees tekkisid esimesed elusorganismid. Inimene ei saa elada ilma veeta.
Õhus on vesi veeauruna.
Veeaurust tekivad pilved ja sademed. Vihma ja lumena sajab vesi maapinnale.
Vihm niisutab mulda.Taimed saavad mullast kasvamiseks vajalikku vett ja toitaineid.
Talvel kaitseb taimi pakase eest paks ja kohev lumekiht.
Looduses on vesi vedelas, tahkes või gaasilises olekus.
Tahkes olekus vesi on jää.
Gaasilises olekus vesi on veeaur.
Jääd ja vett me näeme, veeaur on nähtamatu.
Meie vajame vett vedelas olekus. Ööpäeva jooksul tarbime vett mitu liitrit.
Vihmapiisas lahustuvad õhus olevad gaasid.
Maapinnale jõudnud vees lahustuvad samuti mitmesugused ained.
Maapinnalt pinnasesse imbuvas vees lahustub maapinna erinevatest kihtidest pärit aineid.
Täiesti puhast vett looduses ei leidu.
Vesi ringleb looduses pidevalt.
Vesi aurub veekogudelt, taimedelt ja maapinnalt.
Tuul kannab veeauru kaugemale. Veeosakesed jahtuvad ja liituvad suuremateks piiskadeks. Nii tekivad pilved ja sademed.
Vihma või lumena mahasadanud vesi koguneb jõgedesse ja voolab merre. Sealt saab vesi uuesti auruna õhku tõusta.
Vesi soojeneb ja jahtub aeglasemalt kui muld ja õhk.
Päike soojendab veekogu pinda. Pinnal on vesi soojem kui veekogu põhjas.
Lained segavad sooja ja külma vett.
Sügaval veekogu põhjas on vesi alati külm.
Hapnikku toodavad rohelised veetaimed.
Veetaimed vajavad eluks valgust. Sügaval veekogu põhjas nad kasvada ei saa.
Hapnikku neeldub vette ka õhust.
Sügaval veekogu põhjas on hapnikku vähe.
Millised vee omadused on inimestele kõige tähtsamad?
Kuidas inimesed vett kasutavad?
Kuidas taimed ja loomad vett kasutavad?