Paber nägi ilmavalgust Hiinas, riigis, kus on meieni jõudnud nii mõnigi kasulik leiutis. 105.aastal hakati Hiinas tootma paberit, mille tooraineks sai kanepikiud, kaltsud, puukoor. Euroopas hakati paberit tootma alles 1150.aastast Hispaanias. See oli pikk tee, mille paber pidi meieni jõudmiseks läbima. Hiina oli sajandeid suletud riik. Võõramaalasi sinna ei lubatud. Oma saladusi ja leiutisi varjasid hiinlased kiivalt. Kulus aega, enne kui saadi teada portselani valmistamise saladus. Euroopas hakati kasutama püssirohtu, mille kodumaa oli samuti Hiina.
      Paber on aga selline leiutis, mis võeti kasutusele kogu maailmas. Toormaterjali leidus piisavalt. Oli puitu, kaltsu, vett. Esimene paberitootmise masin patenteeriti 1799.aastal Pariisis. Selle ajani oli paberitootmine toimunud käsitsi.
      Tänu paberitootmise laienemisele hakati rohkem enam huvi tundma ka selle vastu, kuidas kiirendada raamatute valmimist.
        Raamatuid oli proovitud trükkida juba varem. Hiinlased lõikasid puutahvlile terve teksti, katsid väljalõigatud tähemärgid värviga ja tegid siis sealt äratõmbeid. See oli vaevanõudev ja pikaajaline ning väga suurt täpsust nõudev töö. Prooviti ka üksikute tähemärkide abil sõnu kokku laduda ja siis nendest äratõmbeid teha. Kuid tähed nihkusid mööda lauda laiali ja töö ei õnnestunud.

1445.aastal nägi ilmavalgust raamat “Viimnepäev”, mille oli trükkinud sakslane Johann Gutenberg. Selle raamatuga sai alguse tänapäevane trükikunst. Gutenberg kasutas üksikuid tähevorme, millest ta ladus raamile kokku teksti. Katte nüüd tähevormid trükivärviga, sai teha sealt äratõmmiseid.         Gutenbergi elutööks sai “Piibli” trükkimine. Ta tahtis, et see raamatute raamat oleks igas kodus olemas. Kahjuks oli ta aga vilets ärimees ning lõpetas oma elu vaesena ja võlgades sipeldes.

        Kuid raamatutetrükkimisele oli tee avatud. Aastatel 1445 – 1500 trükiti Euroopas umbes 10 – 20 miljonit raamatut, millest on tänapäevani säilinud ligikaudu 500 000. Neid esmatrükke nimetatakse inkunaabliteks ning nad on väga hinnatud. Selliseid inkunaableid leidub ka Tartu Ülikooli Raamatukogus.

Kordamine.

1. Nimeta, millistele materjalidele on inimene läbi aegade kirjutanud.
2. Millises linnas valmistati esimest korda pärgamenti?
3. Millest on pärgament valmistatud?
4. Kus valmistati esmakordselt paberit ja millal see toimus?
5. Millal hakati paberit kirjutusmaterjalina kasutama Euroopas?
6. Kus asutati esimene trükikoda ja miks just sinna?
7. Kuidas nimetatakse raamatuid – esmatrükiseid, mida võib tänapäevalgi imetleda raamatukogudes?
8. Uuri ENEKEsest, kuidas valmib paber. Jutusta.
- Valmista kartulist templeid-tähemärke ja püüa sellega trükkida kirja. Töö hõlbustamiseks jagage omavahel, kes millise tähemärgi valmistab ja hiljem kirjutage – trükkige koos.