Trükkimist veel ei tuntud, seepärast kirjutati raamatud käsitsi. Peamised raamatutootjad olid kloostrid ja valitsejate õukonna juures asuvad kirjutustoad. Valitsejate nõudel pandi kirja ajalookroonikaid, seadusi. Kloostrikirjutajate peamiseks ülesandeks oli pühakirja – piibli, lauluramatute ümberkirjutamine. Piiblitekstide ümberkirjutamiseks kulus paar-kolmkümmend aastat, seega oli see ühe inimese elutöö. Kuna raamatuid oli vähe, oli nende hind väga suur. Raamatud kaunistati kulla ja hõbedaga, pärlitega, teksti kaunistamiseks olid pildid, ilustused.