Kirjutusmaterjalid Kui Egiptusest pärineb papüürus ja Mesopotaamiast savitahvlid, kasutati ka teisi materjale, kuhu märkmeid teha. Kuningad ja keisrid andsid rahvale seadusi ja tahtsid, et need oleksid jäädvustatud alatiseks. Arvas ju iga valitseja, et tema seadused on kõige targemad ja paremad ning jäävad kehtima igavesti. Selliste tähtsate riiklike ürikute ja seadusekogude tarbeks otsiti vastupidavamaid ja kestvamaid kirjutusmaterjale. Hakati kasutama metalli ja metallist lehti. Algul lõigati kiri pronksi ja vaske, kuid need olid väga kallid materjalid, kulla ja hõbeda järel kolmandal kohal. Et asja veidigi odavamaks muuta, hakati kasutama tina, mis oli pehme metall, kuhu sai terava raudesemega sõnu kraapida. Märkmikuks kasutasid vanad roomlased foiniiklaste ja kreeklaste eeskujul vahatatud tahvleid. Need olid sarnased nendele tahvlitele, millele kirjutasid meie koolilapsed Eestis sajandi alguses. Krihvli või pliiatsi asemel kasutati terava otsaga metallist pulgakest – stilust. Stiluse teine ots oli lapik, sellega sai vahatatud pinda pärast uuesti siledaks tasandada. (Sarnasus tänapäeva pliiatsi ja kustutuskummiga.)
Küsimusi ja ülesanded Mõistekirja nimetatakse ka …………………………….. Mille poolest oli eriline Assüüria kuninga Assurbanibali raamatukogu? Kuidas nimetatakse savitahvlitele vajutatud kirjamärke? Kasutades plastiliini, proovige teha endale üks sissevajutatud kirjamärkidega leht. Milliseid materjale on aegade jooksul kasutatud kirjutusmaterjalina? Kuidas kutsutakse Hiina kirjamärke? Lugege katkendit O. Lutsu "Kevadest" - krihvli ja tahvli kasutamiseset. |