Kirjutamise kiirus suurenes, tähemärgid muutusid lihtsamaks, täiustus kirjutusmaterjalide valik.
Pärslased, samuti ka nende naabrid babüloonlased, kasutasid kirjutusmaterjalina nende jaoks kõige kättesaadavamat materjali – savi. Kui arheoloogid läinud sajandi keskpaiku alustasid Assüüria kunagise pealinna Niinive väljakaevamist, tegid nad peagi hämmastava avastuse. Nad leidsid terve raamatukogu, mis koosnes kirjamärkidega kaetud savitahvlitest. See oli Assüüria kuninga Assurbanibali raamatukogu, loodud enam kui kahe ja poole tuhande aasta eest. Selles raamatukogus oli omal ajal juhtunud tulekahju ning tänu sellele olid “raamatud” suhteliselt hästi säilinud, kuna tules muutub savi kõvaks.
Mesopotaamias, kus Asüüria riik asus, oli savi kõige levinumaks ehitusmaterjaliks. Sellepärast kasutati teda ka kirjutamiseks üsna laialdaselt.
Savile
kirjutatud raamatud on ühed kõige vanematest raamatutest, mis on meie päevini
säilinud. Neist kõige vanemate iga küünib tervelt viie tuhande aastani. Asüüria
riigis elas kaks suurt rahvust, kellel kujunes välja oma kirjutamisviis. Kuigi märgid
olid sarnased, paigutati tekst erinevalt.
Sel moel paigutasid oma teksti sumerid:
| V | J | Ü | K | J | S |
| A | A | L | I | U | U |
| S | P | E | I | T | M |
| A | A | V | L | A | E |
| K | R | A | K | S | R |
| U | E | L | I | I | I |
| L | M | T | R | D | D |
| E | A | A | J | O | K |
| L | L | A | M | I | |
| T | L | A | R | ||
| A |
Hoopis teistsugune nägi välja babüloonlaste kirjaviis:
|
Kuidas käis kirjutamine?
Assüürlased valmistasid pehmest savist tahvlid, vajutasid neisse kiilukujuliseks teritatud puupulgaga oma kirjamärgid ning kuivatasid oma “raamatute” lehekülgi ükshaaval palava päikese käes. Lõunamaine päike kuivatas need “lehed” kiiresti kivikõvaks. Eriti tähtsad “raamatud” põletati ahjus, et nad tugevamad saaksid.